Eesti Pank: erinevate makseviiside kulu Eestis moodustab vähem kui protsendi SKPst

Eesti Pank osales Euroopa Keskpanga läbi viidud makseviiside kulu-uuringus, mille eesmärk oli hinnata ja analüüsida erinevate makseviiside ühiskondlikku kulu.

Vastavalt uuringule kulub Eestis erinevate makseviiside peale kokku hinnanguliselt 0,96% SKPst. Euroopa Liidus oli vastav näitaja ligikaudu 1% SKPst ehk umbes 130 miljardit eurot, teatas Eesti Pank oma majanduskommentaaris.

Uuringu andmetel jagunes kõigi makseviiside ühiskondlik kulu võrdselt kommertspankade ja jaekaubandusettevõtete vahel. Keskpankade ja sularahakäitlejate osa ühiskondlikus kulus oli väga tagasihoidlik (vastavalt 3% ja 1%).

Uuringus osalenud riikides tervikuna oli enim kasutatav maksevahend sularaha ja sularahaga seotud kulud moodustasid umbes poole makseviiside ühiskondlikust kogukulust. Eestis oli sularahakulu osatähtsus ühiskondlikus kogukulus keskmisest suurem, moodustades 62%.

Sularahamaksete arvestuslik kulu ühe makse kohta oli madalaim ehk 0,42 eurot, samas kui kaardimaksete puhul oli see keskmiselt 0,7 eurot. Eesti kuulus nende riikide hulka, kus kaardimaksed olid suurema osakaaluga ning kaardimakse kulu oli väiksem kui sularahamakse kulu (vastavalt 0,22 eurot ja 0,32 eurot makse kohta).

Kõnealune uuring annab tervikliku ülevaate sellest, kuidas kasutatakse Eestis erinevaid makseviise, sest vaadeldi ka sularaha kasutamist. Eesti Panga kogutav maksestatistika kajastab eelkõige sularahata makseviise.

Uuringu järgi moodustasid sularahamaksed ligi poole, kaardimaksed kolmandiku ja maksekorraldused viiendiku kõikidest maksetest. Eesti Panga maksestatistika kohaselt moodustasid 2012. aasta esimese kolme kvartali jooksul kaardimaksed 63% ning makse- ja otsekorraldused vastavalt 31% ja 6% kõigist sularahata maksetest.