Eesti Pank: euro tulek ei tõsta hindu

Euro sularaha kasutuselevõtt 12 Euroopa riigis mõjub Eesti majandusele soodsalt ja ei tekita jaekaubanduses inflatsioonisurvet, selgus Eesti Panga analüüsist.

“Eesti saab kindlasti osa eurotsooni kasvavast majanduslikust integratsioonist ning parematest pikaajalistest majanduskasvu väljavaadetest, mis seoses euro kontorahana kasutuselevõtuga said positiivse suuna juba 1999. aasta jaanuaris,” teatas keskpank esmaspäeval.

Eurotsoonis järgmise aasta alguses ilmneda võiva inflatsiooni ülekandumine Eestisse on keskpanga hinnangul väga vähetõenäoline, kuna jaekaubanduse hinnakujundus on eelkõige kohaliku iseloomuga ning europiirkonnaga on jaekaubanduslikud käibed piisavalt madalad.

“Enamike analüütikute ning institutsioonide arvates on kartused europiirkonnas oluliselt kiireneva inflatsiooni ees alusetud ning aastaalguse hinnatõus Euroopas saab olema väga tagasihoidlik, kui mitte koguni olematu,” kinnitas Eesti Pank.

Ennekõike ootavad analüütikud, et euro suurendab hinnaläbipaistvust terves eurotsoonis, tõhustab majanduslikku integratsiooni ning annab aluse kiiremale pikaajalisele majanduskasvule.

Austria, Belgia, Hispaania, Hollandi, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburgi, Portugali, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome senised rahvusvaluutad kaovad käibelt pärast kuni paarikuulist üleminekuperioodi 2002. aasta alguses, mil paralleelselt kehtivad nii euro kui ka rahvusvaluutade sularaha. Kontorahana kehtib 1. jaanuarist ainult euro.

Eesti Pank soovitab kõigil nimetatud riikide valuutad Eesti kroonideks või mõneks muuks sobivaks valuutaks ümber vahetada, pangakontodel olevad eurotsooni valuutad konverteeritakse 1. jaanuariks ümber.