Eesti Pank: IMF tunnustas Eesti majanduspoliitikat

Rahvusvahelises valuutafondis toimunud Eesti iga-aastase majandusolukorra ja väljavaadete arutelul tunnustati Eesti seniseid majanduspoliitika aluseid ning otsustavaid samme kriisilahendamise raamistiku tugevdamisel.

„Aruandes on eriti oluliseks IMFi veelkordne kinnitus, et Eesti valuutakomitee süsteem ja Eesti krooni fikseeritud vahetuskurss on Eesti rahapoliitika ja finantsstabiilsuse alustalaks. See süsteem jääb kehtima seni, kuni Eesti liitub euroalaga,” kommenteeris avaldust Eesti Panga president Andres Lipstok pressiesindaja vahendusel.

„IMF toonitab, et euroalaga liitumise väljavaadete taustal on oluline Maastrichti eelarvekriteeriumi täitmine. Valuutafond soovitab keskpikal perioodil püüelda valitsussektori eelarveülejäägi suunas. Sama soovitust on ka Eesti Pank nii varasemalt kui ka viimases majanduskommentaaris valitsusele jaganud ning neid eesmärke tuleb arvestada 2010. ja järgmiste aastate eelarvete koostamisel,” lisas ta.

Lipstok rõhutas, et IMF toonitab piirkondliku pangandusjärelevalve alase koostöö ja teabe vahetamise olulisust.

„Nii tervitab IMF Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud kokkulepet ennetavaks likviidsuse tagamiseks. Lisaks tugevale likviidsusseisule ja panganduse integreeritusele Euroopa ja Skandinaavia pangandusega, on selline kokkulepe täiendav tagatis finantsstabiilsuse ja kindlustunde suurendamisel,” rääkis Eesti Panga president.

Lipstok kinnitab, et Eesti valitsus ja keskpank suhtuvad IMFi ettepanekutesse täie tõsidusega.

„Praeguses globaalses kriisis on Eestit toetanud headel aegadel kogunenud eelarveülejääk, samuti tugev pangandussektor ja finantsjärelevalve. Jätkuvalt stabiilne finantskeskkond ning majanduse paindlikkust ja usaldusväärsust tõstvad meetmed aitavad toime tulla majanduslangusega,” ütles Lipstok.

Ta mainis, et seetõttu tasub esile tõsta ka IMFi toetust käesoleva aasta alguses Eestis vastu võetud uuele töölepinguseadusele, kuna see suurendab tööturu paindlikkust ning parandab sotsiaalset kindlustunnet.

IMFi kinnitas, et esiletõstmist väärib Eesti majanduse kiire järelejõudmine EL keskmisele tasemele ning lõimumine Euroopa ühisturuga. Kuigi ülemaailmses majandus- ja finantskriisis seisab Eesti majanduse ees mitmeid väljakutseid, on Eesti haavatavus märkimisväärselt vähenenud. Pidurdunud on hinnatõus ja samuti alaneb jooksevkonto puudujääk, mis tähendab, et Eesti sõltub vähem välisrahastamisest.