Statistikaameti teatel kallines tarbijate ostukorv juunis aastaga 4%. Maikuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,9% võrra – selle põhjuseks oli nii energia kui ka teenuste kallinemine. Kui energia kallinemine tuleneb peamiselt nafta hinnatõusust maailmaturul, siis teenuste hinnakasvu kiirendab hoogne palgakasv.

Energiahindu on viimastel kuudel tõstnud kallinenud tahked ja mootorikütused. Juunis lisandus veel ka elektri 9% suurune hinnatõus, mis suurendas tarbijakorvi hinda 0,3% võrra. Elektri tulevikutehingud Põhjamaade elektribörsil viitavad, et praegune kõrge hinnatase (50 €/Mwh) püsib kuni järgmise aasta alguseni.

Keskmise elektritarbimisega majapidamiste kuine elektriarve suureneks talvekuudel seetõttu 4–8 eurot. Lisaks elektri kallinemisele tarbijakorvis kallinevad sel juhul tootmiskulude suurenemise tõttu ka teised kaubarühmad. Selline kaudne mõju tõstab hinnataset siiski vähe, sest elekter moodustab ettevõtete kuludest vaid väikese osa. Järgmise aasta kevadel ootavad turud elektri börsihinna langemist viimase kümne aasta keskmise suunas (35 €/Mwh).

Teisel poolaastal peaks hinnakasv Eestis eeldatavalt aeglustuma, sest hinnakasvus avaldub kõrgema võrdlusbaasi mõju. Selle aasta kokkuvõttes tõuseb hinnatase umbes 3%.