Eesti Pank arvestab oma 58 protsendilist osalust Optiva Pangas müües kuni 35 miljoni kroonise kahjumiga.
Eesti Päevalehe andmetel soovib keskpank müügipakkumises ühe aktsia eest 8 krooni, mis on ligi poolteist krooni odavam aktsia soetamisväärusest.
Keskpanga nõukogu esimees Mart Sõrg tunnistas eile, et Optivast on huvitatud 3 välisinvestorit, kuid ei soovinud täpsustada kellega on tegemist. Kinnitamata andmetel ei ole keskpank läbirääkimistel jõudnud nii kaugele, et ostu-müügi leping enne 30. juunit alla kirjutataks.
Seepärast ennustavad spetsialistid Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) lubatud müügitähtaja pikendamist, samuti on tõenäoline, et keskpank peab välishuvi suurendamiseks hinda alla laskma.
Võimalike ostjatena spekuleeritud Soome Sampo-Leonia kontserni ja Saksa kindlustuskompanii Alte Leipzigeriga.
Sampo Eesti Varakindlustuse juhatuse esimees Olavi Laido sõnul jõuab kindlustusfirma Sampo ja Leonia panga ühinemine Soomes juriidiliselt lõpuni alles aasta lõpuks ning seepärast ei ole strateegiliste investeeringute tegemine selle aja jooksul reaalne.
"Me oleme äraootaval seisukohal, koos veel midagi teha ei saa, aga omaette otsustamine ei oleks enam korrektne," kommenteeris Laido.
"Mõnes mõttes on kahju, sest ega Eestis iga päev ei ole selliseid pakkumisi," lisas ta.
Laido sõnul on Eestist huvitatud välisinvestoril kasulikum osta ka väikest turuosa, mitte alustada täiesti nullist ning seepärast ei tohiks alahinnata Optiva 7-protsendist turuosa.
Sampo-Leonia oli korraldas eelmise aasta lõpus Optiva finantsseisu uuriva auditi, mille tulemusena kogu aasta väikest kasumit näidanud pank pidi tunnistama 20 miljoni krooni suurust kahjumit.
"Me uurisime kõiki võimalusi ja ma ei saa öelda, et me Optivat ei uurinud, aga ma ei saa seda rohkem kommenteerida," sõnas Laido.
Sampo-Leonia esindajad on varem kinnitanud, et on valmis finantsinstitutsiooni ostmiseks Baltimaades investeerima 500 miljonit marka ehk 1,3 miljardit krooni
Bico Kindlustuse juhatuse liige Georg Männik ei soovinud kindlustusseltsi suurosaniku Alte Leipzigeri võimaliku Optiva huvi kohta midagi öelda.
"Täna ei taha ma seda kohe mitte kuidagi kommenteerida," ütles ta Eesti Päevalehele.
Pärast Eesti Panga presidendi valimisi ilmunud keskpankurite avaldused Optiva kahjumiga müümise kohta on aktsia hinda paari päeva jooksul 13 protsendi võrra kahandanud, kuigi panga selle aasta esialgsed majandustulemused peaksid andma turule pigem positiivseid signaale.
"Turuosa deposiitides on pidevalt kasvanud ning laenude osakaal bilansis on kahanenud," kommenteeris panga finantsdirektor Priit Perens
"Eesmärk on hoida laenuportfell 50 protsendi piires aktivatest, selleks et hoida bilanssi likviidsena," rõhutas ta.
Postiivne on Perensi sõnul ka see, et laenuportfelli vähenedes saamata jäänud intressitulu on võimalik kompenseerida pangateenuste müügi kasvu pealt teenitud tasudelt.
Ajakirjanduse reageeringud mitmete avalduste kohta pole olnud Perensi sõnul kõige pädevamad.
"Keskpank ei ole kommertsinvestor ja süsteemi stabiilsuse huvides ei ole nullkasum või kahjum kahjulik otsus," viitas ta asepresidendi avaldusele..
Perensi sõnul on aga nii panga kui aktsionäride huvides, et keskpank IMF memorandumis lubatud tähtaja jooksul Optiva kas maha müüks või võtaks müügi päevakorrast maha.
