Euroala ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon kiirenes aprillis 0,7%ni ja on eelduste kohaselt hiljutisest madalseisust väljumas. Euroala majanduse olukord ja väljavaated on paranenud, kuid inflatsiooni olulist kiirenemist pole sellegipoolest oodata. Nädala alguses avaldatud Euroopa Komisjoni prognoosi põhjal kujuneb euroala hinnakasvuks sel aastal 0,8%.

Kõige rohkem alandas Eestis inflatsioonimäära elektrienergia, mis odavnes aastavõrdluses 7,4%. Elektri praeguse hinna võrdlus turgude avamise eelse ajaga 2012. aasta detsembris näitab, et elektri hinnatase kodutarbijatele on nüüd siiski 16% kõrgem. 2013. aasta jaanuaris kaasnes elektrituru avanemisega elektri hinna 24%-line tõus Kiire hinnakasv jätkus ka järgnevatel kuudel ning ulatus juunis 38%ni. Järsu hinnatõusu põhjustas eelkõige asjaolu, et elektri tootmisvõimsus oli Balti riikides väiksem kui elektri tarbimine. Olukord muutus 2014. aasta jaanuaris tänu uuele elektrikaablile, mis parandas võimalusi importida elektrit Põhjamaade elektriturult. Elektri hind langes seetõttu aasta esimeses kvartalis 4,2%. Hinnalangusele aitasid kaasa ka soe talv ja tavapärasest väiksem elektritarbimine.

Kõige enam kiirendas aprillis inflatsiooni üüri hind, mille aastakasv ulatus 14%ni. Üüri hinnakasv on olnud kiire juba kolmandat aastat järjest. Ajavahemikul 2011–2012 tõusid üüri hinnad eluasemete ostu-müügitehingute hindadest oluliselt kiiremini, mistõttu oli kinnisvara ostmine üürimisest kasulikum. 2013. aasta algul kasvutempod võrdsustusid ning aasta lõpus kasvasid eluaseme hinnad juba üüri hindadest hoogsamalt. Varem vedas üüri hindade kiiremat kasvu majapidamiste ettevaatlikkus eluaseme ostmisel ning nõudlus üüripindade järgi oli seetõttu suur, kuid viimastel kuudel on eluaseme hindade kasv hakanud üüri hindade kasvule suuremat mõju avaldama.

Kuigi aprillis langes töötlemata toiduainete, sh puu- ja köögiviljade hind, kallinesid toiduained tervikuna (koos tubaka ja alkoholiga) 2,0%. Maailmaturul on toiduainete hinnatõus kiirenenud ning kõige enam on tõusnud kohvi ja suhkru hind. Seni on toidu maailmaturuhindade ülekandumine Eesti tarbijahindadesse olnud pigem tagasihoidlik. Aasta alguses mängis toiduainete hinnakasvus kõige suuremat rolli alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus.