Kui veel aasta alguses tehtud Eesti Panga vaheprognoosi riskistsenaariumi eelduseks oli, et 2009. aastal on meie peamiste kaubanduspartnerite keskmine majanduslangus kuni kolm protsenti, siis praegu on oodata peaaegu nelja protsendi suurust langust. Selline muutus väliskeskkonnas mõjutab oluliselt Eesti väikese ja avatud majanduse kasvuväljavaadet, teatas Eesti Panga pressiesindaja.

Samas ei ole jätkuvalt täit selgust, kui sügavaks osutub praegune majanduslangus ning kui kaua see võib kesta. Kasvu kiirem taastumine meie kaubanduspartnerite juures hoogustaks ühtlasi Eesti majandusaktiivsust, pikemaajalisem maailmamajanduse langus aga lükkaks ka meie majanduskasvu taastumist edasi.

Euroalaga ühinemise selge perspektiiv tõstab oluliselt Eesti usaldusväärsust ning on lähiajal peamine majandust toetav tegur. Euro kasutuselevõtu eesmärki tuleb silmas pidada kõigi majanduspoliitiliste sammude planeerimisel. Selle eesmärgi edasilükkamine tähendaks praeguse üleilmse finantskriisi õhkkonnas Eesti majandusele vaid täiendavaid raskusi. Arvestades üldist hinnalangust on Eesti Panga kevadprognoosi põhjal tõenäoline, et Eesti suudab seni probleemiks olnud Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täita juba sel sügisel.

Eesti majanduses 2007. aasta lõpus alanud kohandumise tõttu on mitmed senised ohutegurid kiiresti kahanemas. Jooksevkonto ehk säästude ja investeeringute vahe jõuab 2009. aasta jooksul tõenäoliselt ülejääki. Majanduskasvu taastumist toetab varasemalt kuhjunud ebakõlade taandumine. Esile tuleb tõsta kiirele ja tootlikkust sageli ületanud palgakasvule järgnevat korrektsiooni tööturul, inflatsiooni pidurdumist ja hindade mõningast langust ning liigse võlakoormuse vähenemist mitmes majandusharus. Eesti Panga prognoosi kohaselt jääb keskmine hinnatase käesoleval aastal eelmise aasta tasemele ning langeb järgmisel aastal kolm protsenti.

Euro kasutuselevõtuks tuleb sel aastal teha täiendavaid muudatusi riigieelarves. Keskpanga kevadprognoosi põhjal on nominaalne sisemajanduse koguprodukt järgnevatel aastatel tunduvalt madalam kui 2008. aastal. Prognoosi põhistsenaariumi järgi on märtsi seisuga vaja valitsusel eelarvetasakaalu parandada 2009. aastal kokku ligikaudu 8,5 miljardi krooni võrra, et puudujääk jääks alla 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist. Kui valitsus seda kriteeriumi tänavu ei suuda täita, võib järgmiste aastate sisemajanduse koguprodukt jääda märgatavalt väiksemaks.

Eelarvet tasakaalustavad meetmed ei ole hädavajalikud ainult Maastrichti kriteeriumi täitmiseks. Riigi rahandus tuleb viia muutunud majandusolukorraga kooskõlla ning tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus. Sellel kevadel uuendatav riigi eelarvestrateegia peab andma vastuse küsimusele, kuidas ja millal saavutab Eesti taas koondeelarve tulude ja kulude tasakaalu ning hakkab taastama eelarvereservi.

Avaliku sektori ulatuslike likviidsete reservide tähtsus Eesti majanduse turvalisuse tagamiseks ja majanduskeskkonna ootamatute muutuste mõju pehmendamiseks on seekordse languse üks põhilisi õppetunde. Seepärast tuleb ka 2009. ja 2010. aastaks kavandatavaid meetmeid käsitleda võimalikult ühtse paketina.

Eesti majandus on jõudnud varasematel aastatel kasvu hoogustanud laenubuumist karmimate laenunõuetega keskkonda. Nii pangad kui ka investorid on muutunud märksa ettevaatlikumaks. Sellele vaatamata on pankadel piisavalt ressursse, et toetada ümberkorraldusi ettevõtluses ja kogu majanduses. Laenuotsuste tegemisel tuleb arvestada majanduse soodsaid väljavaateid keskmises ja pikemas perspektiivis, sest majanduse konvergents ehk Eesti sissetulekute liikumine Euroopa Liidu rikkamate riikide taseme suunas jätkub ka edaspidi. Seda toetavad eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning Eesti ühinemine euroalaga nii kiiresti kui võimalik.