Eesti Pank: majandus võib tänavu langeda 14%, iga nädal piiranguid viib SKPst 0,5%

 (110)
Keskpank lükkab töötajate palgatõusu edasi
Madis Müller
Madis MüllerFoto: Tiit Blaat

Kui praegune koroonaviirusest tingitud olukord leeveneb mai alguses, võib Eesti sisemajanduse kogutoodang sel aastal langeda 6%, kui aga leevenemine tuleb alles augusti alguses, võib majanduslangus olla 14%, prognoosib Eesti Pank. Tõenäoliselt jääb tegelik tulemus sinna vahepeale.

Eesti Panga president Madis Müller lausus, et üks nädal piiranguid tähendab 0,5% majanduskasvu langust. Mida kauem kestavad piirangud, seda pikem on ka taastumine.

Praeguseks on ilmne, et koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangud kahjustavad oluliselt ettevõtete tegutsemisvõimalusi ning sel aastal Eesti majandus kahaneb. Negatiivne mõju majandusele avaldub erineval moel. Seni on Eestis koroonaviirusesse haigestunuid veel suhteliselt vähe, mistõttu otsene mõju haigestunute töölt eemalejäämise tõttu on olnud väike. Suuremat mõju on avaldanud karantiinis olemise nõue ja ka kogunemis- ja liikumispiirangute kehtestamine, tarneraskused, eksportturgude langus, tarbimiskindluse vähenemine ja piiride sulgemine ning transpordiühenduste vähenemine või suisa lõpetamine.

Tegevusvaldkonnast sõltuvalt on kriisi mõju ettevõtetele erinev. Kõige kiiremini ja seni ka kõige enam on löök tabanud erinevaid teenindusasutusi: hotelle, restorane, ürituste ja reiside korraldajaid ning transpordisektorit. Siiski pole puutumata jäänud ka teised tegevusalad ning eriolukorra kestes hakkavad raskused süvenema.

Seotud lood:

Koroonaviiruse pandeemiaga kaasnevat lõplikku majanduskahju ulatust pole võimalik täpselt prognoosida, küll aga saab anda ligikaudse hinnangu majanduslanguse suurusele eri stsenaariumite korral. Majanduslanguse suurus sõltub sellest, millal lõppevad pandeemiast tingitud piirangud ja taastub tavapärane tegevuskeskkond ning kuidas ettevõtted suudavad kriisi üle elada. Lühema piirangute aja korral on majanduse taastumine väga kiire, aga kui piirangud jäävad pikemaks ajaks, siis on oluliselt rohkem ettevõtteid, kes ei suuda kriisi üle elada ja majanduse taastumine saab olema märksa vaevalisem.

„Eesti inimesed ja ettevõtted on viimase 30 aasta jooksul korduvalt näidanud, et muutuvate oludega kohanemisel ollakse väga paindlikud ja nutikad. Kümnekonna aasta tagusest sügavast kriisist taastus Eesti majandus teiste riikidega võrreldes väga kiiresti. Eesti ettevõtete paindlikkus ja majanduse kohanemisvõime annab põhjust loota, et ka koroonaviiruse põhjustatud majanduslangusest suudab Eesti majandus piirangute lõppedes kiiresti taastuda," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Valitsuse praeguse otsuse kohaselt lõppeb eriolukord mai alguses. Kui samal ajal leevenevad piirangud ka mujal maailmas ning algab järkjärguline taastumine ja ettevõtete majandustegevuse normaliseerumine, kahaneb Eesti majandus sel aastal umbes 6%. Saamata jäänud maksutulud ja sotsiaaltoetuste kasv suurendavad valitsemissektori eelarve puudujääki selle stsenaariumi korral ligi miljardi euro võrra ehk üle 3% SKPst. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele.

Viimaste sündmuste valguses võib mai alguseks kavandatud eriolukorra lõppemine siiski edasi lükkuda, mistõttu majanduslangus kujuneb arvatavasti suuremaks kui 6%. Iga nädal eriolukorra pikenemist Eestis ja eksportturgude taastumise edasilükkumist süvendab 2020. aasta majanduslangust umbes poole protsendi jagu.

Kui piirangute periood pikeneb näiteks augusti alguseni, võtab lisaks pikemale surutisele ka sellest taastumine rohkem aega. Eesti majandus kahaneks sel juhul umbes 14%. Valitsemissektori eelarve puudujääk süveneks selle stsenaariumi korral kuni kahe miljardi euro võrra ehk 8% SKPst. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele.

Tegelik majanduslanguse ulatus ja koormus valitsemissektori eelarvele sõltub valitsuse abipaketiga ette nähtud täiendavate kulutuste suurusest, milleks on praegu kavandatud umbes 2 miljardit eurot (umbes 7-8% SKPst sõltuvalt SKP vähenemise ulatusest). Osa sellest laekub maksudena riigikassasse tagasi, kuid koormus riigieelarvele saab sel aastal olema väga suur.

Kumba stsenaariumit võiks soovitada ettevõtjatel oma plaanide tegemisel aluseks võtta, ei julge keskpank soovitada. Esimene stsenaarium on Mülleri sõnul kõige optimistlikum vaade, samas piirangute kestmine augustkuu algseni on pessimistlik. "Kõikge tõenäolisem tulemus jääb sinna kuskile kahe vahepeale," ütles Müller.

Töötust veel ei prognoosi

Milliseks võib kujuneda töötuse kasv kummagi stsenaariumi korral, Eesti Pank praegu ei prognoosi. Mülleri sõnul ei ole teada , millised meetmed tööturu toetuseks kasutusele võetakse ning kuidas need tööle hakkavad. Igatahes on just töötus üks koht, kus valitsuse meetmed võivad mõju omada ja vältida ettevõtete pankrotte ja inimeste koondamist võrdluses sellega, kui valitsus mingeid samme ei astuks. "Kuna me veel ei tea kuidas valitsuse tugisambad tööle hakkavad, siis sellepärast ei julgenud töötuse numbreid lisada," lausus Müller.

Vastates küsimusele, kas ja kuidas kekspank ise plaanib kulusid kokku tõmmata, vastas Müller, et kui keskpangas jõustuvad tavaliselt maikuust palgatõusu otsused, siis eile otsustasid nad, et praegu ei ole õige aeg palku tõsta."Jätame tõusu ära või vähemalt lükkame juba plaanitud tõusud olukorra selginemiseni edasi," lausus ta.

Eesootava majanduslanguse valguses on selge, et kriisi mõjusid leevendades halveneb Eesti riigi rahanduslik positsioon kasvava võlakoormuse tõttu märkimisväärselt. Kuigi täiendav tugi majandusele valitsuse poolt on kujunenud olukorras tarvilik, tuleb otsuseid eelarveraha kulutamisel jätkuvalt langetada kaalutletult. On äärmiselt tähtis suunata riigi abi võimalikult tõhusalt ja ennekõike valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele. Oluline on toetada inimesi ja ettevõtteid, et nad saaksid kriisiperioodil hakkama. Majanduse taastumist toetavaid samme valides tuleks vältida otsuseid, mis ei leevenda otseselt ja tõhusalt raskustesse sattunud ettevõtete ja eraisikute olukorda ning millele ei leita ühiskonnas laiapõhjalist toetust.

Koroonaviiruse pandeemia mõju majandusele peetakse enamasti ajutiseks ja loodetakse, et majandusolukord taastub pärast kriisi. Samas tuleb olla valmis selleks, et kriis on pikem ja sügavam ning taastumisel kujuneb majandus teistsuguseks. Valitsus on juba välja kuulutanud mõjusaid otsuseid, mis on suunatud ettevõtete pankrottide ja töötajate koondamiste vältimisele ning inimeste sissetulekute säilitamisele. See, millised täiendavad majanduspoliitilised otsused oleksid kõige otstarbekamad, sõltub juba majanduslanguse kestvusest ja sellest tuleneva mõju ulatusest Eesti majanduse struktuurile. Seetõttu tasub oodata, millist mõju avaldab majandusele juba väljakuulutatud esimene abipakett ja alles seejärel teha otsused, millised on järgmised ja kaugeleulatuva mõjuga majanduse toetamise sammud.