Eesti Pank: majanduskasv taastub 2010. aastal

 (12)
raha
AFP/Scanpix

Eesti Panga 2008. aasta sügisprognoosi põhistsenaariumi kohaselt väheneb Eesti sisemajanduse kogutoodang tänavu 1,8 protsenti ning järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduskasv taastub 2010. aastal

Majanduse oodatust järsema korrektsiooni põhjuseks on seni olnud eeskätt sisenõudluse kahanemine. Lisaks kinnisvaraturu kiire kasvu lõppemisele vähenes kevadel prognoositust rohkem ka eratarbimine.

Keskpanga hinnangul on majanduse uut tõusulainet oodata kas 2009. aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses. 2010. aasta keskmiseks kasvuks kujuneb 3 protsenti.

Eratarbimise kasvu taastumist on oodata 2010. aastal, kui paraneb ka leibkondade kindlustunne, kuivõrd 2009. aastal tuleb arvestada aeglustuva palgakasvu ja suureneva töötusega.

Eesti Panga hinnangul on Eestis tegutsevate põhjamaade pankade finantsseisund jätkuvalt tugev nii rahvusvahelise finantskriisi kui Eesti majanduskasvu vähenemisega seotud riskidega toimetulekuks. Põhjamaade ja Eesti valitsuste astutud sammud pankade usaldusväärsuse tugevdamiseks lisavad täiendavat kindlust.

Majanduse kiirem kohandumine alandab hoogsamalt jooksevkonto puudujääki ja inflatsiooni. Eesti Panga hinnangul kahaneb jooksevkonto puudujääk sisenõudluse vähenedes järgmistel aastatel 6–7 protsendini. Tarbijahinnad tõusevad sel aastal ligikaudu 11 protsenti. Kahekohalisena püsiv inflatsioon on eelkõige põhjustatud energia ja toiduainete kallinemisest maailmaturul.

2009. aasta inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank oma põhistsenaariumis 4,8 protsenti. Keskpanga hinnangul võib Eesti inflatsioon 2010. aasta lõpus jõuda Maastrichti inflatsioonikriteeriumi lähedale.

Majanduslangusele omaselt kujuneb valitsussektori kulude kasv käesoleval ja järgmisel aastal kiiremaks kui erasektoris ning edestab oodatavat tulude kasvu.

Eesti Panga hinnangul on riigi koondeelarve 2008. ja 2009. aastal puudujäägis, kuid tänu eelmistel aastatel kogutud reservidele jääb avaliku sektori võla kasv minimaalseks.

Majanduse edasise arengu ja riigi rahanduse stabiilsuse tagamiseks tuleb võimalikult kiiresti töötada välja uus eelarvestrateegia. Uus strateegia peaks keskmises perspektiivis tagama nii riigireservide kui ka prioriteetsete kulude kavakindla kasvu ning seeläbi hoidma eelarvepoliitika pikaajalist jätkusuutlikkust. Võtmetähtsusega on selle kontekstis 2010. aasta eelarvekava ettevalmistamine.