Eesti Pank: majanduskasvule aitas kaasa hoogustuv eksport
„Majandusaktiivsus taastub jätkuvalt, eeskätt ekspordisektoris,“ kommenteerib Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel. „Käesoleva aasta teises kvartalis osutus kaupade eksport jooksevhindades mullusest ligi neljandiku võrra kõrgemaks. Eesti ettevõtete osalemist Põhjamaadega samas tarneahelas soodustavad suutlikkus toime tulla kiirete muutustega ning konkurentsivõimelised tööjõukulud.“
Tootmisressursside rakendatuse tase tööstuses on järjekindlalt kasvanud ning ulatub juba 70 protsendini. „Senise tootmismahtude kasvu jätkumisel tekib eksportivatel ettevõtetel peatselt vajadus täiendavateks investeeringuteks, et toime tulla kasvava nõudlusega,“ lisab Luikmel.
Sisenõudlus on endiselt nõrk. Tööstustoodangu müük siseturule on jätkuvalt languses. Kuigi tööpuudus teises kvartalis tõenäoliselt vähenes, on tarbijate sissetulekud mullusega võrreldes tagasihoidlikumad. Teatud määral piirab tarbimist ka asjaolu, et hinnatase on kahanenud vähem kui elanikkonna palgatase. Ka investeerimisaktiivsus on endiselt madal. Suuremal osal ettevõtetest on jätkuvalt alakasutatud tootmisressursse, mistõttu puudub kiire vajadus investeeringuteks.
Peeter Luikmeli hinnangul oli maailmamajanduse taastumine aasta esimesel poolel osaliselt tingitud ühekordse mõjuga teguritest. Mitmes riigis kriisi tingimustes rakendatud eelarvepoliitilised meetmed on ajutise mõjuga ning pole selge, kui püsiv on sisenõudluse taastumine. Esimesel poolaastal soodustas majandusaktiivsuse tõusu ühekordselt ka laovarude taastamine.
„Majanduse taastumine on senini toimunud ekspordisektori toel. Edasise majanduskasvu seisukohalt on ka Eesti puhul järjest olulisem, mil määral kompenseerib sisenõudluse taastumine välisnõudluse kasvu aeglustumist,“ toonitab Luikmel.
