Eesti Pank: majanduslangus võib ulatuda 15 protsendini
Halbadel uudistel on aga kombeks levida ja nii ütlebki prognoos Eesti Päevalehele teadaolevalt seda, et selle aasta majanduslangus kujuneb 10-12-protsendiseks.
See tähendab omakorda, et valitsusel tuleb tänavu veelgi raskeid otsuseid langetada ning eelarvet peale seni kärbitud kaheksa miljardi veebruaris ja 2,566 miljardi aprillis veel kokku tõmmata. Hinnanguliselt tuleb seega kärpida lisaks viis kuni seitse miljardit krooni. Seitsme miljardi kärpimine annaks valitsusele väikese varu ja see oleks ka järgmisele aastale mõeldes mõistlik ära teha.
Veelgi karmimaks kujuneb aga Eesti Panga riskiprognoos: majanduslangus küündib musta stsenaariumi korral 15 protsendini.
Sisuliselt põrmustab Eesti Pank nende arvudega valitsuse enesepettuse. Rahandusministeeriumi avaldatud kevadise majandusprognoosi järgi nähti põhistsenaariumis 8,5-protsendist majanduslangust, riskistsenaarium hindas languse maksimumsuuruseks 10 protsenti.
Valitsus asus küll kiiresti tegutsema, kuid suutis selle järel kärpida vaid 2,566 miljardi krooni. Möödunud nädalal ütlesid poliitikud siiski, et võib-olla tuleb veel üks negatiivne lisaeelarve teha ning selle suuruseks kujuneb kuni neli miljardit krooni.
Arvude avalikustamise järel on edasine valik lihtne - kas valitsus ütleb, et pole sellises olukorras enam nõus kärpima, mis tähendab seda, et loobutakse katsest lähiaastatel euroalaga ühineda, või lepitakse kokku ja tehakse vajalikud kärped ära.
Kuna aga poliitikute lemmikloosungiks on kujunenud lause „vaja on täita euroalaga ühinemise kriteeriumid" ning tipp-poliitikud Mart Laar, Jürgen Ligi ja Ivari Padar on ka juba varem viidanud teise negatiivse lisaeelarve vajalikkusele, siis on lootust, et seda hakatakse koostama juba praegu. On selge, et mida kauem venitada, seda suuremaks muutub ka miinus.
Möödunud nädalal kinnitas Padar Eesti Päevalehele, et ei pea siiski reaalseks, et võimalikku, toona veel nelja miljardi krooni suuruseks hinnatud auku saaks täita ainult kärbetega.
On selge, et kärbetega tegelemine pole ainult rahandusministeeriumi asi, vaid oma kiire seisukoha peavad esitama kõik ministeeriumid. Ja seda mitte üksnes tänavust, vaid ka järgmise aasta eelarvet silmas pidades. See omakorda tähendab totaalset kulude kokkutõmbamist ja maksupoliitika ülevaatamist. Ees ootavaid kahtesid valimisi silmas pidades on praegu veel välistatud, et Reformierakond loobuks emapalgast või koalitsioonierakonnad julgeksid koos välja öelda, et pensionid lähiaastatel ei tõuse, vaid hoopis langevad, ja aasta alul tõstetud õpetajate palkagi vähendatakse taas.
Riigieelarvesse on märtsi lõpuks laekunud 19,1 miljardit krooni ehk 21,6 protsenti eelarves plaanitust. Eesti ei ole mingisugune imeriik. Kui ümberkaudsete riikide majandus kasvama ei hakka, siis ei kasva see ka Eestis. Hetkeseis näitab, et majanduse kasvu lähiriikides oodata pole.
Soome peaminister Matti Vanhanen ennustas Wall Street Journalile antud intervjuus, et Soome majandus tõmbub tänavu koomale tõenäoliselt enam kui viis protsenti. Vanhase sõnul on aga olemas risk, et see protsent võib olla veel suurem, sest eksport on järsult kukkunud.
