„Eesmärk on vähendada võimalust, et ajutised probleemid tekitavad inimestele ja ettevõtetele püsivat kahju. Teiste sõnadega on selle eesmärk ära hoida ajutistest probleemidest tingitud pankrotilaine ettevõtete seas ja töötuse hüppeline suurenemine. 2008.-2009. aasta kriisiga võrreldes on Eesti olukord parem, sest Eesti majanduses pole suuri tasakaalustamatusi ja nii majandus tervikuna kui ka finantssektor on tugevas seisus," seisis keskpanga teates.

Eesti Pank andis valitsusele kolm soovitust, kuidas majandust toetada:

  • Toetavad sammud peaksid olema kiire mõjuga. Suure nakatunute arvuga riikide kogemus näitab, et viiruse mõju majandusele on äärmiselt kiire. Seega on kõige olulisem eelistada samme, mida saab kiiresti astuda ja millel on majandusele vahetu mõju.
  • Toetavad sammud peaksid olema hästi sihitud. Esialgsed andmed viitavad, et viiruse mõju majandusharudele on erinev. Seetõttu on soovitav sammud sättida just viirusest rohkem mõjutatud sektorite või inimeste probleemide lahendamisele.
  • Toetavad sammud tuleks plaanida ajutistena. Praeguse teadmise kohaselt on viiruse mõju majandusele ajutine. Seega oleks mõistlik, kui kõik sammud, olgu tulude või kulude poolel, oleksid ajutised. Sellest kriteeriumist ongi enamik riike oma majanduspoliitilise paketi kujundamisel lähtunud.


„Majandust toetavad sammud peaksid põhinema andmetel ja analüüsil. Kuigi tihedasti uuenevad ja väikese viitajaga andmeid on Eesti majanduse kohta vähe, tuleks võimalikult palju pingutada, et neid andmeid koguda ja seejärel seda infot kasutada. Eesti Pank otsib koostöös pankadega võimalusi, et keskpanka laekuksid analüüsi tegemiseks andmed ettevõtete ja majapidamiste käitumise kohta maksete tegemisel tavapärasest kiiremini ja tihedamini," lisas keskpank.