Tänavu teises kvartalis väisas Eestit 1,7 miljonit välisturisti ehk 2 protsenti vähem kui mullu samal ajal.

Soome turiste oli külastajatest kolmandik, kuid nende arv vähenes aasta varasemaga võrreldes 9 protsenti. Eesti populaarsus vähenes ka venelaste seas, sest Venemaa elanikud külastasid meid teises kvartalis üle 200 000 korra, ent mullusega võrreldes 3 protsenti vähem.

Seevastu kasvas teiste Euroopa Liidu elanike reiside arv 4 protsenti ning Leedust ja Taanist tuli külastajaid lausa 15 protsenti rohkem kui aasta varem.

Mitmepäevakülastusi tehti 3 protsenti rohkem kui aasta eest ning keskmiselt kestsid need 3 ööd. Ühepäevareise oli kõigist külastustest 45 protsenti.

Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 420 miljonit eurot, samal ajal, kui eestlased viisid oma reisidega välismaale 300 miljonit eurot.

Eesti elanikud külastasid välisriike sama plju kui mullu ehk ligi 950 000 korral. Reisid Euroopa Liitu vähenesid 3 protsenti. Märkimisväärselt harvenesid reisid Ungarisse ja Poolasse, seevastu Suurbritanniat ja Türgit külastati rohkem kui mullu. Reisid SRÜ riikidesse kasvasid 9 protsenti, kusjuures Ukrainat külastati poole rohkem kui eelmisel aastal.

Eesti turistid kulutasid teises kvartalis välismaal hinnanguliselt kokku 300 miljonit eurot. Mitmepäevareis kestis keskmiselt 4 ööd. Ühepäevakülastusi oli külastuste üldarvust 14 protsenti ning nende arv vähenes 3 protsenti.

Turistide all peab Eesti Pank silmas nii puhkuse- kui ka ärireisijaid, aga ka muul eesmärgil viibivaid reisijaid. Eesti Pank teeb välisreiside statistikat, kuna keskpanga üks ülesanne on koostada Eesti riigi maksebilanss, mis kajastab ka reisiteenuste eksporti ja importi. Teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 10. septembril.