Kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad, siis kasvab keskpanga eelarve 2015. aastaga võrreldes 0,8 protsenti, teatas Eesti Pank.

„Töökorralduse poolest tahame olla tõhus organisatsioon ja oleme liikunud õiges suunas. Eesti Panga eelarve on juba 5-6 aastat kasvanud aeglasemalt nominaalsest majanduskasvust. Viimastel aastatel on keskpanga eelarve põhiline kasvukoht personalikulud, et püsida tööjõuturul konkurentsis," ütles keskpanga president Ardo Hansson.

"Kui konkureerivas sektoris on palgatõus 5 protsenti, siis me ei saa sellest palju maha jääda, muidu kaotaksime kogenud eksperte. Palgatõusuks oleme võimalusi leidnud peamiselt tänu sisemistele ümberkorraldustele, otsides säästuvõimalusi muude kulude arvelt," lisas ta.

"Kuigi viimastel aastatel on keskpanga ülesannete maht suurenenud, siis pole töötajate arv kasvanud, vaid on mitme aasta võrdluses langenud,“ sõnas Hansson.

Eesti Panga teenustega (sularahakulusid arvestamata) seotud kulud kasvavad järgmisel aastal 0,7 protsenti 4,9 miljoni euroni. Keskpank kärpis oma haldus- ja majanduskulusid ning teenustest tõusid IT-kulud, eelkõige ühised IT-projektid euroala keskpankadega.

Eesti Pangas on kavas järgmisel aastal täita 237,7 töökohta, mis on sama tase võrreldes käesoleva aastaga. Keskpanga töötajate palgafond kasvab 4 protsenti 9,5 miljoni euroni. Selle tulemusel jääb Eesti Panga palgatase töökohtade arvestuses ligikaudu võrreldavaks Tallinna finantssektoriga, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib.

Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvavad keskpanga järgmise aasta tulud 31,8 miljoni euroni. Valdava osa Eesti Panga tuludest moodustavad euroala ühtse rahapoliitikaga seotud tulud.

Lisaks plaanib Eesti Pank teenida tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustest. Keskpanga oodatav kasum on 2016. aastal 11,5 miljonit eurot.