Eesti Pank näeb nelja riski, mis võivad ohustada pangandust ja halvendada laenusaamise võimalusi

 (49)
Eesti Pank näeb nelja riski, mis võivad ohustada pangandust ja halvendada laenusaamise võimalusi
Foto: Oliver Tsupsman

Keskpanga värskelt valminud finantsstabiilsuse ülevaatest ilmneb, et finantssektori riskid on väikesed. Samas on suurenenud tõenäosus, et koos majanduse jahenemisega halveneb ettevõtete suutlikkus tasuda laenumakseid.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on riskid Eesti finantssüsteemis kokkuvõttes pigem väikesed. „Eesti finantssektorist lõviosa moodustavad pangad ning need peavad olema tugevad, sest pangandus on majanduse vereringe. Eestis tegutsevatel pankadel on piisavalt kapitali ja nad on kasumlikud, mis annab kindlust, et ka raskuste korral saadakse hästi hakkama," ütles Müller.

Kokku näeb Eesti Pank nelja riski, mis võivad ohustada Eesti panganduse toimetulekut ning halvendada ettevõtete ja inimeste laenusaamise võimalusi. Kui võrrelda selle aasta kevadega, on veidi kasvanud risk, et lähiajal halveneb ettevõtete suutlikkus laene tagasi maksta.

Maailmamajanduse kasv on aeglustunud järsemalt, kui oodatud, mis võib jätta jälje ka Eesti ettevõtete ekspordituludele. „Eksportivatel ettevõtetel on oht jääda haamri ja alasi vahele: tulud võivad kahaneda, kuid tööjõukulud kasvavad endiselt kiiresti. Lisaks võivad eksportijate probleemid kiiresti üle kanduda siseturul tegutsevatele ettevõtetele. Samas on ettevõtete võlakoormus viimase 10 aastaga vähenenud ning seetõttu suudavad ettevõtted majanduslanguse korral paremini laenu teenindada kui 10 aastat tagasi," lausus Müller.

Teise riskina näeb keskpank liiga suures mahus kinnisvara arendamist. „Majanduse jahenedes võib selles sektoris tekkida probleeme. Eelmise kriisi ajal kasvas kinnisvarasektoris halbade laenude osakaal kaks korda nii suureks kui muudes sektorites. Riski mõju võimendab see, et kinnisvaralaenud moodustavad pankade laenuportfellist suure osa," märkis asepresident Maive Rute.

Kolmanda riskina näeb keskpank, et Rootsi pangagrupid võivad vähendada Eestis laenude andmist. Selle riski taga on tõsiasi, et Rootsis on inimeste võlakoormus väga suur ja kasvab jätkuvalt. Majandusraskuste tekkimisel võivad inimesed piirata tarbimist, mis võib kiirendada majanduse jahtumist Rootsis. Kuna Eestis tegutsevad pangad on emapankadega tihedalt seotud, võivad Rootsi majanduse mured tähendada Eesti jaoks seda, et siin muutuvad laenud kallimaks ja raskemini kättesaadavaks.

Neljanda riskina näeb keskpank seda, et kiire palgakasvuga harjunud inimesed võtavad endale üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. Kiire laenukasv annab alust karta, et osa laenuvõtjaid ei arvesta piisavalt majanduse jahtumise riskiga ning võivad töö kaotuse korral laenude tagasimaksmisega hätta jääda.

Viimase riski maandamiseks on Eesti Pank kehtestanud pankadele eluasemelaenunõuded, mis aitavad kaitsta nii inimesi kui ka panku liiga riskantsete laenude eest. Eluasemelaenunõuetega on pandud paika, kui pikaks ajaks laenu saab, kui palju laenu tagatise suhtes saab ja kui suur võib olla laenumaksete suhe inimese sissetulekusse.

Kui laenukasv peaks majanduskasvu edestama, saab Eesti Pank vajadusel rakendada vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet, mis kohustab panku hoidma iga antud laenu kohta täiendavalt kapitali. Kuigi majapidamiste võla kasv on endiselt kiire, on ettevõtete laenamine seni olnud mõõdukas ning seetõttu jääb vastutsükliline kapitalipuhver praegu nulltasemele.