Eesti Pank otsib eelarvepoliitika sõltumatut hindajat 520-eurose palgaga
Esmaspäeval avalikustatud rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi juures huvitas kõiki, kas see ikka hindab käesoleva aasta majanduskasvu õigesti? Näiteks möönsid prognoosijad isegi, et Ukraina kriisi võimalikku majanduslikku mõju pole seal mitte sendi eestki arvesse võetud.
Või siis, kas uue koalitsiooni üpris kalliste lubaduste tõttu halvenenud valitsussektori struktuurse ja nominaalse tasakaalu positsioon sobib majandustsükliga, nagu poliitikud meile kenasti kinnitavad?
Kui seni on rahandusministeeriumi prognooside läbinärimine jäetud enamasti mõne ükskiku eksperdi või ajakirjanike kätte, kelle kriitikat saab alati pisendada viitega, et neil pole piisavalt informatsiooni, siis varsti peaks olukord muutuma.
Nimelt otsustati äsja vastu võetud uue riigieelarve baasseadusega asutada Eesti Panga juurde nn eelarvenõukogu. Tegemist on kuuest soovitavalt sõltumatust asjatundjast koosneva alalise ekspertgrupiga, kes peaks rahandusministeeriumi prognoose ja sellele toetuvat riigi eelarvepoliitika erapooletult läbi valgustama. Teisisõnu ütlema, kas riigi eelarvepoliitikaga on ikka kõik korras.
Taolise sõltumatu organi loomine on üsna pika habemega lugu. Tõuge selle moodustamiseks Eestis tuli tegelikult Euroopa Liidust, kus majandus- ja võlakriisi tuules otsustati, et liikmesriigid peavad sellised asutused looma, et valitsused ei saaks enam karistuseta väljutada ülioptimistlikke või ebareaalseid majandusprognoose, seada selle järgi vildakaid eelarvekulutusi. Mitmes oma eelarvetega hätta sattunud liikmesriigis juhtus see just teadlikult manipuleeritud majandusprognooside tõttu.
Tõele au andes sõdis Eesti valitsus taolisele kohustusele mitme aasta jooksul EL-is äärmiselt raevukalt vastu. Eelkõige just rahandusministeerium leidis, et Eesti väiksuse tõttu oleks selline organ liiga kulukas ja mõttetu. Õnneks jäid teised vaated peale ja minister Jürgen Ligil tuli nõustuda erapooletu hindaja tekkimisega, ehkki selle ülesandeid suudeti lahjendada. Kui alguses nägi EL-i ettepanek ette, et igas liikmesriigis asutatavad eelarvenõukogu laadsed institutsioonid peaksid pakkuma omapoolseid sõltumatuid majandusprognoose, siis järele jäi vaid riigi olemasolevate ennustuste hindamise ja arvamuse andmise minimaalne funktsioon.
Tagamaks organi sõltumatust, otsustati see Eestis asutada keskpanga juurde.
Kuid nüüd näib, et eelarvenõukogu tahetakse juba eos muuta sisuliselt võimetuks organiks, millelt ei kuuleks riigi majandusprognooside ega eelarvepoliitika suhtes mingit suurt sisulist kriitikat.
Kolmapäevasel Eesti Panga nõukogu koosolekul pandi paika selle täpsemad toimetamise tingimused, mis väärivad tähelepanu. Eesti Panga teate kohaselt on nõukogul laiad eesmärgid: „See peab põhikirja kohaselt avaldama arvamust riigi makromajandus- ja rahandusprognooside kohta, samuti eelarvestrateegia kohta ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta,“ seisab seal.
Aga kuidas kuueliikmeline eelarvenõukogu oma ekspertarvamuse nende mahukate dokumentide kohta kujundab. Kentsakas pole üksnes see, et Eesti Panga nõukogu kinnitatud korra kohaselt peaks selle saavutama ühe käe sõrmedel loetavate istungite jooksul. Hoopis kummastavam on see, et keskpanga nõukogu liikmete hinnangul on eelarvenõukogusse võimalik värvata eksperdid, kelle palk on 520 eurot kuus (eelarvenõukogu esimehel kasvab see tõesti väärika 780 euroni).
Nende kopikate eest tahetakse leida inimesed, kellele esitatakse päris kõrged nõudmised: „Eelarvenõukogu liikmel peab olema laitmatu maine, majandusalal vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad ning eelarvenõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud kogemused. Eelarvenõukogu liige ei või olla ametis või teenistuses ega olla osaline tegevuses, mis võib avaldada negatiivset mõju eelarvenõukogu ülesannete sõltumatule täitmisele,“ lisati ülalviidatud teates.
Tasu ja nõudmised erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Näiteks rahandusministeeriumi prognooside koostaja, kelle tööd see nõukogu peaks hindama, saab põhipalka 3000 eurot kuus. Rahandusminister 4000 euro kanti.
On näha, et Eesti Pank ei kavatsegi luua eelarvenõukogu näol iseseisvat ja sõltumatut organit, kuhu kuuluksid oma ala parimad asjatundjad, kellelt oodataks sisulist ning informeeritud kriitikat.
Suurbritannias loodi 2010. aastal ilma igasuguse EL-i surveta omal algatusel iseseisev ja sõltumatuid majandusprognoose ning eelarveanalüüse tootev Vastutustundliku eelarve amet (Office of Budget Responsibility, OBR). Selle juhile makstakse palka isegi rohkem kui peaministrile, sest avalikkus toetub valitsuse majandusprognooside ja eelarvepoliitika hindamisel just neile.
Aga Eesti Pank tahab panna siinset avalikkust uskuma, et terve riigi eelarvepoliitika läbivalgustamine on võimalik tellida vähema kui keskmise palga eest.
