„Majanduskasv on kolme viimase aasta jooksul pidevalt aeglustunud, kuid palgakasv on kiirenenud,“ rääkis ta Pärnu Konverentside Palga Päeva konverentsil. Ebapiisav nõudlus on suurim probleem, mis takistab ettevõtete kasvu ja teiseks tööjõupuudus ning see mõjutab töötaja hinda ehk palka.

Palgasurvet veab lisaks ka tööturuolukord, kus Eesti rahvastik väheneb ja kõrgem sissetulekute tase rikastes riikides meelitab ka edaspidi Eestist lahkuma. "Viie aasta jooksul lahkub Eesti tööturult 40 000 inimest, tööjõud kahaneb kiires tempos," lausus Kaasik.

Sisuliselt konkureerivad Eesti ettevõtted rahvusvahelisel palgaturul ning tööle soovijail on järjest enam mõjuvõimu kõrgemat palka välja kaubelda. Töötuse määr jääb siiski 8% juurde püsima, kuna meil valitseb struktuurne tööpuudus, töötutel pole töö leidmiseks kvalifikatsiooni.

Tulevikuprognoosidest rääkides ütles Kaasik, et üleilmne ja Euroopa majanduskliima peaks mõnevõrra küll paranema, kuid paranemist ohustavad riskid on jätkuvalt väga suured.

„Eesti majandus peaks sellest paranemisest ka osa saama ja kasv jätkuma. Meie piirkonnale võib tagasilöögi tuua Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt,“ lisas ta.

„Eesti sissetulekud on nominaalis umbes kolmandik ELi keskmisest ja see peegeldab siinse toodangu suhteliselt madalamat väärtust. Ettevaates peaks Eesti ettevõtetel olema võimekust seda vahet vähendada,“ märkis Kaasik.

„Eesti majanduse arengutaset ja kasvuvõimekust arvestades võiks keskmine brutopalk kasvada umbes 6-7% aastas. Palkade tõstmine pole kestlik kui samas ei suudeta tootmist efektiivsemaks muuta,“ nentis Kaasik.