Statistikaameti andmetel kahanes hõivatute arv 2014. aasta esimeses kvartalis aastavõrdluses 0,7 protsenti. Kuna tööealine elanikkond vähenes samal ajal 0,9 protsenti, jäi hõivatute osakaal tööealiste hulgas ligikaudu samaks kui aasta eest. Tööpuuduse määr küll langes, kuid seda varasemast enamate inimeste tööturult eemale jäämise tõttu.

Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt Eesti majandus 2014. aasta esimeses kvartalis langes.

„Juba pikalt kestnud kehva majandusolukorra mõju peegeldubki vähenevas tööga hõivatute arvus. Tööturu olukord on siiski olnud seni parem kui võiks majanduskasvu põhjal arvata,“ tõdes Soosaar.

See tuleneb tema sõnutsi osaliselt sellest, et kinnisvara- ja energeetikasektoris, mis statistikaameti andmetel majand kasvu pidurdasid, töötab 3 protsenti hõivatutest, kuid neis toodetakse 16 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See tähendab, et tegu on suhteliselt tööjõuvaeste harudega. „Lisaks sellele on raskustes veonduse-laonduse tegevusala transiidiga tegelev osa, mitte reisijatevedu, mis annab tööd lõviosale transpordisektori töötajatest,“ märkis ta.

Kuigi palgakasv eelmise aasta lõpus veidi aeglustus ning tänavu esimeses kvartalis hõivatute arv kahanes, pole tööjõukulude kasv Soosaare sõnul siiski piisavalt pidurdunud, et viimaste aastate vältel kasvanud tasakaalustamatust tööturul vähendada.

„Tasakaalustamatus väljendub tööjõu tootlikkuse languses ja selles, et palgakulud suurenevad majanduses tervikuna ettevõtete kasumitest tunduvalt kiiremini,“ märkis ta. Surve madala tootlikkuse ja õhukese kasumimarginaaliga ettevõtetele kasvab. „Kui välisnõudluse taastumine viibib, siis tuleb arvestada palgaootuste kärpimisega lähitulevikus, „ lausus Soosaar.

Selleks et pikemas perspektiivis Eesti majandus kasvaks ja konkurentsivõimeline püsiks, peab tööjõud analüütiku sõnul liikuma tootlikumatesse ettevõtetesse. See eeldab ettevõtjatelt tõhusamaid investeeringuid inimkapitali ja riigilt tegevusalade vahelist mobiilsust soosivat tööpoliitikat.