Eesti Pank: riigi sekkumist laenuturule pole vaja
Ross ütles Päevalehele, et Eesti Panga praegune tugevusanalüüs ja Eesti laenuturu struktuur ei anna alust eeldada, et eluasemelaenu turul toimuksid järsud ja valitsuse kiiret sekkumist nõudvad negatiivsed muutused. “Probleemlaenude osakaal võib tõusta n-ö ELi keskmisele tasemele ehk kuni viie protsendini ning on seega kindlasti lahendatav süsteemsel tasandil laenuandja ja –võtja vaheliste kokkulepete tulemusena,” kinnitas ta.
“Seda toetavad nii pankade väga hea kapitaliseeritus üheltpoolt ning teisalt haavatavate gruppide eeldatavalt väike laenukoormus (eluasemelaenu on võtnud eeldatavalt mitte rohkem kui 25 protsenti elanikkonnast) ja euro intressimäärade langus.”
Rossi sõnul tuleb arvestada, et riiklik sekkumine näiteks maksepuhkuse või intressimaksete ulatusliku subsideerimisega võib omada negatiivset mõju eluasemete ja eluasemelaenu turule. “Riik ei peaks takistama kinnisvara hindade kohandumist uue reaalsusega, sest see vähendab taskukohaste eluasemete pakkumist. Samuti võivad need sammud vaid edasi lükata võlakoorma vähendamist praegu ja seega võivad mõned pered olla aasta pärast märksa tõsisemate probleemide ees,” tõdes ta.
Eesti Panga asepresident rõhutas, et riigi või kohalike omavalitsuste võimalik sekkumine peab olema eelkõige suunatud väikese sissetulekuga, haavatavate majapidamiste toetamiseks eelkõige sotsiaalpoliitiliste vahenditega.
