Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas sisemajanduse kogutoodang teises kvartalis kvartali võrdluses 0,5% ja aasta võrdluses 2,2%. Oja sõnutsi avaldas nii aasta kui ka kvartali võrdluses majanduskasvule positiivset mõju tööstussektor. Ehkki tööstussektori toodanguootused langesid vahetult pärast Krimmi sündmuseid, on tööstustoodangu areng olnud suhteliselt stabiilne.

Esimese kvartaliga võrreldes kiirendas majanduskasvu Oja sõnul ka sooja talve ajutise mõju kadumine energiasektoris. Majanduskasvule avaldab jätkuvalt positiivset mõju tugev jaekaubandus, mida toetab majapidamiste suur kindlustunne.

Seoses Venemaa-Ukraina kriisiga on majanduskasvu väljavaade muutunud Oja kinnitusel pessimistlikumaks. „ Kui me ei arvesta Venemaa kehtestatud vastusanktsioonide mõju võimendumist tarbimise ega investeeringute kaudu, jääb sanktsioonide otsene mõju suurusjärku 0,2%–0,3% SKTst,“ lausus Oja. Seejuures on tema sõnul arvestatud, et impordipiirang mõjutab otseselt nii Venemaale eksportijaid kui ka neid Eesti ettevõtteid, mis pakuvad sisendit nii Eestisse kui välismaale Venemaale eksporditava kauba tootmiseks.

“Sanktsioonid toovad kaasa muutusi eeskätt toiduainetööstuses ja põllumajanduses, aga ka teistes valdkondades, näiteks hulgikaubanduses ja transpordisektoris, mõjutades ligikaudu 1500-2000 töökohta,“ lausus ta.

Kuna sanktsioonid mõjutavad tooteahelaid terves Euroopa Liidus, võib sanktsioonide mõju Eesti välisnõudlusele ja Eesti majandusele ilmneda Oja sõnul mitte üksnes Venemaa kaudu, vaid ka vähendades kaudselt Eesti eksporti teistele sihtturgudele.

Eesti Panga prognoosi kohaselt peaks majanduskasv olema 2014. aasta kokkuvõttes 0,7%.