Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et teise samba vabatahtlikuks muutmise mõju sõltub paljuski sellest, millisel kujul seda täpsemalt plaanitakse ellu viia. "Sellise muutuse üheks suurimaks ohuks lähiaastatel on see, kui pensionifondides olev raha võetaks suures mahus kohe kasutusse."

"Tuginedes viimaste aastate majapidamiste ja ettevõtete käitumisele ning majandusseostele, mis ilmselt küll sedavõrd suure muutuse korral ise ka muutuksid, võib see esimestel aastatel kaasa tuua umbes poolteist protsendi võrra kiirema majanduskasvu, ühe protsendi võrra kiirema inflatsiooni, umbes viis protsenti kiiremini kasvavad kinnisvarahinnad ja ka umbes kaks protsendipunkti SKP-st halveneva kaubandusbilansi lähiaastatel," märkis Kaasik

Sellele järgnevatel aastatel on Kaasiku sõnul majanduskasv aga aeglasem.
"Hinnanguliselt võib majanduse maht jääda pikemaajaliselt umbes pool protsenti väiksemaks. Sellise võimaliku majanduse ülekuumenemise vältimiseks on võimalik kasutada ka muid majandust jahutavaid poliitikaid. Teha näiteks suuremaid eelarveülejääke, kehtestada majapidamistele karmimad laenutingimused või muud sarnast," sõnas ta.