Eesti Pank tellis poemüüjate häda leevendamiseks Slovakkiast kümme miljonit ühesendist

 (19)
Kauplus
KauplusFoto: Anni Õnneleid

Eesti Pank tellis Slovakkia rahapajast kümme miljonit ühesendist, et katta lähiajal kaupluste nõudlus vahetusraha ehk väikese nimiväärtusega euromüntide järele.

Uusi ühe- ja kahesendiseid toodetakse Eesti jaoks aga igal aastal keskmiselt kahe veoautokoorma jagu, sest inimesed saavad neid küll kassast vahetusrahana tagasi, kuid kasutavad neid maksmisel väga vähe, selgitas Eesti Pank. Kuna viiesendised ja suuremad mündid ringlevad aktiivsemalt, siis vajadust neid igal aastal juurde tellida ei ole.

Kuigi paljudes riikides läheb tavaliselt ühe- ja kahesendiste vermimine rohkem maksma kui on müntide nimiväärtus, siis keskpanga kinnitusel on Eestis siiski vastupidi. "Eesti Pank on neid münte hankinud nimiväärtusest madalama tootmiskuluga," öeldi keskpanga pressiosakonnast. Sellele kulunud summat nad siiski ei avalda.

Lisaks ühesendistele annab keskpank sel aastal välja kaks erikujundusega kahe-eurost münti. Maikuus lasti ringlusse miljon laulupeo 150. aastapäevale pühendatud mälestusmünti ja novembris tuleb käibele ka rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud erikujundusega kahe-eurone münt.

Eesti Pank on algatanud arutelu ühe- ja kahesendiste müntide ringluse piiramise ja ümardamisreeglite rakendamise teemal. Üksiku toote või teenuse hinda ettepaneku kohaselt ei ümardataks, vaid ümardamisele läheks ainult ostu lõpphind kassas ning seejuures vaid sularahas tasutud ostud. Ümardataks üles- või allapoole lähima viie sendini.

Seotud lood:

Teiste riikide kogemused näitavad, et niimoodi hinnad kokkuvõttes ei tõuseks, kuid see vähendaks oluliselt ühe- ja kahesendiste kasutamist. Eelmisel aastal läbi viidud Eurobaromeetri küsitluse järgi toetab ümardamisreegli rakendamist 71% Eesti tarbijatest.

Alates tänasest saab uusi ühesendiseid münte soetada ka Eesti Panga muuseumi poest ja Omniva e-poest. Nende kujundus on sama, mis varasematel müntidel, kuid vermimisaastaks on märgitud 2019.