Eesti Pank toob välja põhjuse, miks riigi mahukas toetuspakett ei pruugi ettevõtjani jõuda

 (20)
Madis Müller
Madis MüllerFoto: Tiit Blaat

Eesti Panga president Madis Müller toob peaminister Jüri Ratasele saadetud kirjas välja Kredexi käenduste tingimused, mis takistavad valitsuse kriisipaketi täies mahus ettevõtjateni jõudmist.

Müller toob välja, et Kredexi laenukäendustele seatud koguvastutuse 15% ülempiir muudab riikliku tugeva tagatisena mõeldud Kredexi käendused pankadele ebakindlaks ning seetõttu ei pruugi riigi suuremahulisena mõeldud toetuspakett tegelikult ettevõtjateni jõuda.

Müller märgib, et erakorraline laenukäendus nii uute laenude väljastamisel kui ka olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks on keskpanga hinnangul oluline, kuid Kredexi pakutavate käenduste tagasihoidlik kasutamine näitab paraku praeguste käendustingimuste liiga piiravat iseloomu.

Käenduste kasutamise puudustena on pangad välja toonud koguvastutuse madala piiri, protsessi keerukuse ehk pankade ebapiisava otsustuspädevuse ja pangale eraldatud käenduslimiidi suure killustatuse sektorite ning sihtgruppide kaupa. Suurimaks takistuseks Kredexi käenduste kasutamisel on just kriisipaketiga kehtestatud 15% pangapõhine Kredexi koguvastutuse piir.

Sisuliselt tähendab see, et nominaalselt 60–100% pakutud riiklik käendus on pangale laenuriski tagatisena väärt ainult 15% tagatud laenude summast.
Kuigi riigi soov piirata võimalikku koormust riigieelarvele on mõistetav, aitavad riske juba maandada ja võimalikke laenukahjumeid katta ka KredExi enda reservid, Kredexi teenitav käendustasu ja ettevõtete tagatisvara. Varasemate kogemuste ja statistika alusel peaks olema võimalik täpsustada tulevaste laenukahjumite tõenäosust ning koguvastutuse piirangu taset tõsta või see üldse kaotada, kirjutab Müller.

Seotud lood:

Kredexi varasemal käendusportfellil selline koguvastutuse piirang puudus. „Kredexi tegeliku vastutuse piiramine vaid 15%ga ei anna pankadele piisavat kindlust. Nad eelistavad seda pigem mitte kasutada ning on oht, et selline käendus ei täida oma eesmärki,“ kirjutab Müller.

„Arvestades, et Eesti kommertspangad on ettevõtetele võimaldanud massiliselt mõnekuiseid laenupuhkusi, mis hakkavad juunis lõppema, võib pärast seda oodata ettevõtlussektori likviidsusvajaduse olulist kasvu. KredExi käenduste koguvastutuse piirangu kaotamine, eelkõige uute laenude puhul, aitaks pankadel parematel tingimustel ja enamatele ettevõtetele vajalikke likviidsuslaene pakkuda,“ kirjutab Müller.
Teise punktina toob Müller välja, et KredExi ja MESi poolt tagatud laene oleks teatud käendustingimuste muutmisel võimalik kasutada Eesti Pangalt kommertspankadele soodsa likviidsuslaenu andmise tagatisena. See suurendaks soodsa intressitasemega laenuressursi kättesaadavust ettevõtjatele.

KredExi laenukäendused on seni täitnud ühte eesmärki: suurendada pankade laenupakkumist võimalike laenukahjumite osalise kompenseerimisega. Eesti Pank on koostöös finantsinspektsiooniga hakanud tegema analüüsi KredExi poolt tagatud laenude sobivusest Euroopa Keskpanga ja euroala keskpankade ehk eurosüsteemi tagatisraamistiku nõuetega. „Kui see annab positiivse tulemuse, siis saaksid kommertspangad omakorda vajadusel laenata raha Eesti Pangalt KredExi poolt käendatud laenuportfelli tagatisel,“ kirjutab Müller.
„See pakub pankadele täiendava võimaluse tagada Eesti majanduse rahastamine ja võimendab riigi poolt juba eraldatud toetussummade kasulikkust,“ märgib Müller.

Ta kirjutab, et lisaks Kredexi ja MESi sobivuse kaalumisele CRRi garandi mõistes peab likviidsuslaenude väljastamiseks keskpankade tagatisnõuetele vastama ka nende asutuste väljastatud laenukäendus ise. Eurosüsteemi nõuetele vastav garantii peab katma 100% põhinõude ning laienema ka kõrvalnõuetele. Garantii peab olema tingimusteta ja tühistamatu ning kuuluma tasumisele esimesel nõudmisel.

„Meie esialgsel hinnangul muudavad Kredexi praegused garantiitingimused käendusega laenuportfellide kasutamise likviidsuslaenude tagatisena väga keeruliseks. Eeltoodud koguvastutuse 15% piirang näiteks tähendab seda, et Eesti Pank saaks Kredexi käendusega laenude puhul riikliku garandi poolt tagatuks lugeda maksimaalselt 15% summast. Vaadates seni väljastatud laenukäenduste tagasihoidlikku mahtu, muudab selline lisapiirang riiklikult tagatud laenude kasutamise keskpangast soodsa likviidsuslaenu taotlemiseks majanduslikult ebapraktiliseks,“ kirjutab Müller lisades, et loodab, et valitsus arvestab neid ettepanekuid, kui hindab riigi pakutavate käenduste tingimuste sobilikkust ja täpsustamise vajalikkust.