2016. aasta viimases kvartalis oli tööpuudus statistikaameti andmetel 6,6%, mis on sarnane aastatagusega. Ka hõivatuid oli ligikaudu sama palju kui aasta eest.

Majandussektorite lõikes oli hõive suurem teeninduses, kuid veidi väiksem tööstussektoris. Erinevalt tööjõu-uuringust näitasid maksu- ja tolliameti palgasaajate andmed hõive kasvu tagasihoidlikku kiirenemist 2016. aasta jooksul. Ka kindlustunde indikaatorid viitavad tööandjate ootuste paranemisele hõive arengu suhtes ja järjest suurem osa vastajatest peab tööjõupuudust faktoriks, mis piirab tegevuse laiendamist.

Lisaks hõive andmetele näitab tugevat nõudlust tööjõu järele ka vabade töökohtade arvu kasv. Eelmise aasta neljandas kvartalis vahendas töötukassa enam kui kolmandiku võrra rohkem töökohti kui aasta varem. Kasv jätkus ka 2017. aasta jaanuaris − kuu lõpus oli aktiivseid töökuulutusi 4407. Samuti näitas vabade kohtade üldist kasvutrendi eelmise aasta kolmes esimeses kvartalis vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise uuring, mis kaardistab ka neid vakantse, millest ettevõtted töötukassale teada ei anna. See tähendab, et tööotsijate võimalused rakendust leida püsisid soodsad.

Tööpuuduse määra on viimaste kvartalite jooksul mõjutanud tööturu areng Ida-Virumaal. Eeskätt põlevkivisektori majandusraskuste tõttu suurenes seal kolmandas kvartalis töötuse määr, mis püsis kõrge ka aasta viimases kvartalis. Ka Töötukassa andmetel suurenes registreeritud töötus Ida-Virumaal 2016. aasta esimeseks kvartaliks ligikaudu veerandi võrra, kuid viimase 10 kuu jooksul on olukord paranenud.

Toodangu ja ekspordi kasvu kiirenemine eelmise aasta viimases kvartalis viitab sellele, et tööstussektoris jätkus tootlikkuse kasv. Euro nõrgenemine ja selja taha jääv väga madal hinnakasv välisturgudel toetavad Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Ettevõtete konkurentsivõime tugevnemine vähendab omakorda töökohtade kadumise ja tööpuuduse kasvu ohtu tulevikus.