Nagu kogu 2019. aasta vältel, suurenes hõive aasta viimases kvartalis piirkondade lõikes enim Harjumaal. Põlevkivisektori kokkutõmbumine kahandas hõivet Ida-Virumaal. Eesti alaliste elanike hõive kasvas teenindussektoris ja vähenes tööstussektoris. Samas koos lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalastega suurenes hõive aastavõrdluses ka tööstussektoris.

Kuigi hetkeolukord Eesti tööturul on erakordselt hea, viitavad andmed siiski juba alanud jahenemisele. Näiteks kahaneb maksu- ja tolliameti andmete järgi palgasaajate arv kuises võrdluses hooajalisi tegureid arvestades ning registreeritud töötute arv on juba mõnda aega suurenenud.

Tööandjate hõiveootused on tööstussektoris ja ehituses muutunud pessimistlikumaks - hõive kahanemist ootavate ettevõtete osakaal on suurem kui hõive kasvu ootavate oma. Ka Eestis kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut omavate välismaalaste arv on alates 2019. aasta teisest kvartalist püsinud veidi alla 20 000 ja kiire kasvutempo tundub olevat selja taga.