Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) esimese kvartali 10,8 protsendi suurune kasv tuleneb eelmise aasta sama ajavahemiku jõnksust allapoole ja ei näita veel majanduse ülekuumenemist, leiab Eesti Panga makromajanduse osakonna juhataja Urmas Sepp.
Sepa hinnangul ei näita üks kvartal veel midagi, vaadelda tuleb pikemat ajavahemikku. SKT hakkas kasvama 1994. aasta algusest. 1996. aasta esimeses kvartalis leidis Sepa hinnangul aset täiesti ebatüüpiline langus. Miks majanduse arengu näitaja siis nii järsku langes, ei osanud Sepp öelda. "Mul puudub selle kohta informatsioon," väitis ta.
"Aasta alguskuudel on majandus alati madalseisus, kuid eelmise aasta esimene kvartal oli tunduvalt halvem 1995. aasta sama perioodiga võrreldes. Mis on selle taga, on raske öelda. Silma hakkas vaid, et sadamad olid kinni ja välisturgudel olid teatud raskused, kuid kõik see ei seleta nii suurt langust," selgitas Sepp, kelle sõnul tuleks tõe selgitamiseks analüüsida nii välis- kui kodumaist nõudlust ehk eksporti ja sisemaist tarbimist.
Sepp ennustab, et sel aastal jääb Eesti ametlikult fikseeritud majanduskasv püsima 4-7 protsendi piirimaile. See on hea näitaja, sest kajastab vaid osa (ametliku) majanduse tulemust. Peale selle ei iseloomusta SKT kasv kvaliteedi tõusu, mis on plaanimajanduselt turumajandusele üle läinud riikides kõikjal väga suur olnud.
Sepa hinnangul on praegu endiselt tegemist SKT üldise kasvutempo mõõduka kiirenemisega. Järeldusi saab tema hinnangul teha alles kolmanda kvartali tulemuste selgumisel, sest teine kvartal, mida majanduses iseloomustab suvine hapukurgiaeg, endaga suurt muutust ei too. "Kui selle aasta esimeses kvartalis oli tõesti tegemist meeleheitliku hüppega, peaks see kajastuma ka kolmanda kvartali SKT-s," leidis ta.
Sepa hinnangul meenutab Eesti majanduse kasvutempo juba mõne Aasia riigi väga kiiret arengut. Sellele vaatamata hoiatas ta ühe kvartali tulemuste põhjal tehtavate liiga kiirete järelduste eest. "Olukord on kontrolli all ja mingit ülekuumenemise ohtu ei ole," kinnitas ta.
