Eesti Pank: välistöötajad tõid mullu kuni kolmandiku Eesti majanduskasvust

 (47)
Eesti Pank: välistöötajad tõid mullu kuni kolmandiku Eesti majanduskasvust
Eesti PankFoto: Karin Kaljuläte

Välistöötajate panus eelmise aasta 3,9-protsendilisse majanduskasvu oli hinnanguliselt kuni 1,3 protsenti.

Kuna vaba tööjõudu on Eestis vähe, on ettevõtjad värvanud aktiivselt välistööjõudu. Kõige enam on viimastel aastatel välistöötajaid palgatud ehituses, põllumajanduses ja töötlevas tööstuses, teatas Eesti Pank.

Välistööjõu värbamine on lisaks majanduskasvu võimendamisele aeglustanud palgakasvu. Kiire palgakasv on valmistanud peavalu eksportivatele ettevõtetele, kelle jaoks on välisturgudel konkureerimine muutunud suurte tööjõukulude tõttu raskemaks

Eesti majandus kasvab tänavu 3,3 ja järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduskasv aeglustub, kuna eksporditurgude seis on varasemast nõrgem ja Eestis napib endiselt tööjõudu. Hoolimata aeglasemast majanduskasvust palgatõus siiski jätkub, kuigi edaspidi veidi rahulikumas tempos. Keskpank märkis, et makse laekub riigile tänu palgakasvule ja väikesele tööpuudusele endiselt jõudsalt ning seetõttu peaks eelarve olema ülejäägis, et toetada majandust vajadusel halvematel aegadel.

Majanduse jahenemine jõuab tööturu näitajatesse. Kuna nõudlus ettevõtete toodangu järele kasvab edaspidi nii Eestis kui ka Eesti peamistel eksporditurgudel tagasihoidlikumas tempos, on ettevõtjate soov töötajaid juurde palgata möödunud aastatega võrreldes vähenenud. Hõivatute hulk jääb senisele tasemele ja palgakasv aeglustub selle aasta 8,1 protsendilt 5,2 protsendini aastaks 2021. Kuniks sissetulekud kasvavad kiiresti, on elanikel otstarbekas jätkata säästmist sarnaselt senisele.

Hinnatõus Eestis aeglustub eelmise aasta 3,4 protsendilt 2,1 protsendini aastal 2021. Hinnakasvu tõukab tagant peamiselt tööjõukulude suurenemine, samas kui energiahindade langus ja alkoholiaktsiisi mõju vähenemine lasevad inflatsioonil aeglustuda.

Kuna Eesti majanduses on jätkuvalt head ajad, laekub järgmistel aastatel maksutulusid rohkem kui tavaoludes. Praegu on tavaoludega võrreldes tööpuudus erakordselt väike ja palgakasv sellest tulenevalt väga kiire. Majanduskasvu aeglustumisest hoolimata jääb tööpuudus ka lähiaastatel väga madalaks ja ka töötajaid on rohkem kui iial varem. Inimestel on seetõttu rohkem julgust tarbida, mis paisutab riigi maksutulud ajutiselt suuremaks.

Eesti Pank soovitab valitsusel järgmistel aastatel teha ülejäägiga eelarveid. Järgmiste aastate ülejäägis eelarve ei tähendaks kulude kärpimist, vaid seda, et kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud.

„Vastutustundlik eelarvepoliitika - hoida headel aegadel eelarvet ülejäägis ja halvematel aegadel toetada majandust eelarvepuudujäägi kaudu - pehmendaks majandusraskuste ajal tööpuuduse tõusu ja tagaks Eesti inimeste sissetulekute stabiilsema kasvu. Kui praegusel heal ajal teha eelarvepuudujäägi arvel lisakulutusi, annab valitsus hoogu juurde hinnakasvule ja suurendab ettevõtete soovi välistööjõudu palgata. Majanduskasv aga aeglustuks konkurentsivõime vähenemise tõttu, mis annaks löögi inimeste sissetulekute kasvule," seisis keskpanga teates.

Eesti Panga president Madis Müller kirjutas Twitteris, et kindlasti on hetki, mil on õige plaanida eelarvet väikese puudujäägiga, kuid praegu pole see aeg. "Eesti majanduse olukord on jätkuvalt hea, isegi kui kasvuprotsent edaspidi veidi väheneb," kirjutas ta postituses.