"Valitsuse poolt välja pakutud kriisi leevendusmeetmete ring on üsna lai ja sisaldab nii vahetu kui ka pikemaajalise mõjuga otsuseid.

Eesti Panga hinnangul on praegusel hetkel kõige enam abi sammudest, mis on kiirelt teostatavad, vahetu mõjuga ning selgelt sihitud kõige pakilisemate probleemide lahendamisele. Kuna me praeguse teadaoleva info põhjal eeldame, et lähikuudel tervishoiukriis leeveneb, siis on mõistlik, et majanduskriisi pehmendamisele suunatud abinõud on ajutise iseloomuga.

Seetõttu on hästi põhjendatud plaanitav tervishoiukulude suurendamine, töökohtade säilitamiseks mõeldud töötasu hüvitise ajutine juurutamine ning sammud kõige enam kannatada saanud majandusharude toetamiseks.

Juhul, kui majanduskriis ei kujune pikaajaliseks, on kasu ka meetmetest ettevõtete finantsolukorra toetamiseks, näiteks laenukäendustest pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks.

Kriisi pikemaajaliste mõjude vähendamiseks on õigustatud ka riiklikud investeeringud majandusse. Samas ei ole aga veel hetkel selge, kui pikaks kriis kujuneb ning kuidas muutub majanduse struktuur. Seetõttu on konkreetsete investeerimisotsuste tegemisel mõistlik lähiajal veidi aega võtta, et veenduda, millised investeeringud on kõige tõhusamad.

Samas sisaldab abipakett ka meetmeid, näiteks aktsiisimäärade alandamine ja teise samba pensionifondi sissemaksete peatamine, mille seos kriisi leevendamisega on kaudne või ebaselge.

Lühiajalise majanduslanguse korral on õiged sammud, mis aitavad säilitada töökohti ning toetavad ettevõtete likviidsusolukorda. Kui kriis kujuneb aga oodatust pikemaks, on senisest rohkem vaja tähelepanu pöörata elanike sotsiaalsete probleemide leevendamisele ning kaasa aidata majanduse kohandumisele uue ja muutunud olukorraga."

Majandusmeetmete paketi suurus on üle kahe miljardi euro, mis moodustab ligi seitse protsenti Eesti SKP-st. Selle eesmärk on valitsuse selgituste kohaselt leevendada kriisi algfaasi, aidata ettevõtteid ja töötajaid, tagada majanduse toimimine ja kasvule pööramine.

Suurima osa abipaketist moodustab 500 miljoni euro suurune käibelaen, mida hakkab riik ettevõtetetele andma Kredexi kaudu.

Samuti sisaldab see 250 miljonilist tööturu meedet, mis antakse läbi töötukassa kriisi tõttu tööta jäävatele töövõtjatele.

Niisamuti kavatseb valitsus alates juulist peatada maksed teise pensionisambasse, mis jätab riigile ca 140 miljonit eurot ning samas langetada diisli, gaasi ja elektri aktsiise, mis tekitab 140 miljonilise maksuaugu.