Maailmanäitust käis uudistamas viie kuu jooksul ligi 18 miljonit inimest. Eesti väljapanekuga käis tutvumas 2,7 miljonit inimesest.

EXPO 2000 Eesti peakomissari Andres Armand Pajuste sõnul jäädvustas Eesti end maailmanäituste ajaloo kaardile kui riik, mis on suuteline looma atraktiivseid ja innovaatilisi lahendusi.

Pajuste sõnul säilib paviljoni külastajatel mulje Eestist kui kaasaegsest ja kiirelt arenevast riigist. Loodud kontaktid aitavad tema sõnul senisest enam suurendada ekspordivõimalusi ja Eesti turismipotentsiaali ning kaasata välisinvesteeringuid.

Pajuste hinnangul andis osalemine Hannoveri maailmanäitusel lisaks Eesti positiivse maine kinnistamisele maailmas rikkaliku kogemuse, kuidas riiklikul tasemel korraldada Eesti rahvusvahelist mainekujundust.

Eesti edukas osalemine maailmanäitustel oma paviljoniga jäädvustatakse ajalukku fotoalbumiga, mis ilmub trükist novembri lõpuks.

EXPO 2000 Eesti avalike suhete juhi Aili Ohlau sõnul läks osalemine maailmanäitusel maksma 54 miljonit krooni, sellest paviljoniga seotud kulud olid 35 miljonit krooni.

Tema sõnul on plaanitud paviljoni müügist saada kuus miljonit krooni. Täpne müügihind sõltub aga läbirääkimistest. Pakkumisi Eesti "porganditega" paviljonile on tulnud viis — neli Saksamaalt ja üks Eestist.

Pärnu Postimehe andmeil tahaks Dortmundi liidumaa paigutada ehitisse skulptuuriateljee ning kujundada sellest kunstikeskuse.

Hannoveri linnavalitsus tahab sinakate klaasseintega ja kuuskedega kaetud lainetava katusega paviljoni püstitada järve äärde. Sinna tuleksid seminariruum, puhkajate riietuskabiinid, keskkonnakaitsjate kontor ja võõrastetoad.

Pärnu linn tahtis paviljoni saada linna 750. aastapäeva kingituseks.

Maailmanäituse ajal viis kuud lahti olnud Eesti paviljon peab 20. veebruariks olema messiplatsilt kadunud.

31. oktoobril on Hannoveris EXPO maailmanäituse viimane päev. Järgmine maailmanäitus toimub 2005. aastal Jaapanis Aichis.