Eesti pensionieelikud osutusid välismaal sõites palju ohutumateks autojuhtideks

 (5)
Viljandimaal sõitis auto kraavi tähelepanematuse tõttu
Auto sattus kraavi. Pilt on illustratiivne.Foto: Kenno Soo

Väisreisil kasutas isiklikku või rendiautot välisriigis 71% eestlastest, kellest omakorda 13% sattus liiklusõnnetusse kas siis õnnetuse põhjustaja või kannatajana, selgus kindlustusfirma If avaldatud uuringust.

Välisriigis juhtunud õnnetustest ligikaudu 70% põhjustaja oli Eesti elanik. Kõige enam juhtub välisriigis õnnetusi inimestega vanuses 45–54 aastat ja 25–34 aastat. Nende vanuserühmade esindajatest on õnnetuses osalenud vastavalt 18% ja 16% juhtidest.

„Kõige vähem aga juhtub õnnetusi inimestega, kel vanust 55–65 aastat. Kuigi ka selles vanusegrupis kasutab välisriikides autot 60% vastajatest, on liiklusõnnetuses osalenud neist ainult 5%,“ ütles If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kukk.

Välisriigis auto juhtimine on Kuke sõnulseotud märksa suuremate riskidega kui sama tegevus kodumaal. „Inimestele võivad olla harjumatud teise riigi teeolud, maastik, teistsugused teemärgistused ja liiklusmärgid, erinevad sõidukiirused ja sõidukultuur. Kui siia liita ka võõras riigis enda jaoks tundmatu rendiauto kasutamine, on juht kindlasti keerulisemas olukorras kui tavaliselt,“ rääkis Kukk.

Kuna paljud Eesti inimesed külastavad lähiriike isikliku autoga, pole ka imestada, et kaks kolmandikku liiklusõnnetustest juhtub enda autoga ja üks kolmandik rendiautoga. Samas näitavad rendiautodega juhtunud õnnetused seda, et inimestel on raske harjuda korraga nii teise riigi sõidukultuuri kui ka enda jaoks uue sõidumasinaga.

Ka If Kindlustuse kahjustatistika näitab, et üsna suur osa liiklus- ja kaskokindlustuse kahjudest toimub välisriikides – viimastel aastatel kummaski kindlustusliigis ligikaudu 10% kahjudest. 33% õnnetustest on juhtunud Soomes, 15% Rootsis, 8% Saksamaal, 7% Lätis ja 6% Norras.

Liiklus- ja kaskokindlustus on Kuke sõnul hädavajalikud ka välisriikides, sest kahju võib ulatuda sadade tuhandete eurodeni. Näiteks möödunud aastal põhjustas Eesti veokijuht Suurbritannias õnnetuse, kus kannatanud sõiduki kaasreisija tervisekahjustuste hüvitised ulatusid ligi 500 000 euroni. Aasta varem juhtus Soomes liiklusõnnetus, kus kannatanu sai tõsiseid tervisekahjustusi ja taastusravi kulude summa ületas 360 000 eurot.

„Sellised näited ei ole kindlasti igapäevased, kuid annavad selge pildi, et liiklusõnnetuste juures pole autode kahjud enamasti kõige tähtsamad ning inimeste ravikulud ja hüvitised võivad kujuneda märksa suuremaks.“ lausus Kukk.

Eesti inimeste välisriikides juhtunud liiklusõnnetusi käsitlev uuring viidi läbi If Kindlustuse tellimusel tänavu suvel. Uuringus osales üle 1000 Eesti inimese ja selle korraldas ettevõte Inspired Communications.