Eesti piimakvoot suretab väiketootjad välja

Eestile Euroopa Liidu (EL) poolt antud piimatootmise kvoot surub väiketootja nurka, kuna 646 368 tonni suurune aasta tootmisluba ei võimalda karja suurendada ning tootmine hakkab jõudsalt suurfarmide kätte koonduma.

Sõltuvalt poliitilisest valikust on seda võimalik ära hoida, leiab endine põllumajandusminister Ivari Padar. “Väga palju sõltub sellest, kuidas kvoot jagatakse,” ütles ta Võrumaa Teatajale. Tema sõnul on võimalik anda väiketootja staatuses farmerile suurem kvoot, et tal oleks võimalik karja suurendada, kuid võimalik on jagada kvoot ka suurtootjate vahel.

Ülejärgmisest kvoodiaastast kehtima hakkav 646 368tonnine tootmisluba annab Padari hinnangul eluõiguse 115 000-120 000 lehmale, mis laias laastus vastab praegusele lehmade arvule.

Kuidas tagada sellise kvoodiga karjakasvatus nii väikestes kui ka suurtes farmides, on Padari hinnangul keeruline ja tundlik küsimus. Ta peab õigeks anda arenguvaruga kvoot vaid neile väikestele või keskmistele farmidele, mis kvoodi täitmisega hakkama saavad ja seda edasi ei müü.

Võrumaa ühe suurema piimatootja Väimela Põllumajanduse OÜ juhataja Priit Süüden pole veel ELiga ühinemise tulusid ja kulusid kokku löönud. Farmi tegevust mõjutab mitte üksnes kvoot, vaid ka erinevad toetused. Kui suurt toetust hakkab ettevõte ELis saama, kas see on praegusest suurem või väiksem, pole Süüden veel kokku arvestanud.

Võrumaa Taluliidu esimees Riho Pähn peab Kopenhaageni kokkuleppeid veel liiga värsketeks, et täpseid hinnanguid anda. Küll paistab tema sõnul, et väiketalunike olukord ei pruugi ELis oluliselt paraneda.

Kuigi uutele riikidele anti õigus suurendada oma vahenditest põllumeestele makstavaid otsetoetusi, tuleb lisaraha maaelutoetuste arvelt. “Otsetoetuste summa tõuseb, aga kütus, väetis — kõik kallineb,” ütles Pähn.

Kuna maaelutoetused, mis pole mõeldud klassikalise põllumajandustootmise toetamiseks, on keskmiselt suuremad kui otsetoetused, ei soovi EL Pähni sõnul osta meie toodangut, vaid tahab enda tooteid siin turustada.

Ivari Padar näeb Võrumaa talunike võimalust lihaveise- ja lambakasvatuses, kus kvoot on suurem ja konkurents piimaturuga võrreldes väiksem. 30 ammlehma pidamisega on Padari hinnangul võimalik ära elada.