Eesti on piimakarjade suuruse ja efektiivsuse mõttes juba praegu Euroopas esirinnas, nüüd on vaja arendada ka töötlevat sektorit.

1000 tonni piima päevas töötlev tehas läheks maksma 150 miljonit eurot, ent euroraha on ühistuliste tööstuste jaoks ainult 13 miljonit.

Kuigi Eesti piimasektoril pole Venemaa blokaadi tõttu kõige helgemad ajad – ja seda ei väsi nii tootjad kui ka töötlejad meile pidevalt meelde tuletamast –, on siinsel turul tegutsejatel endiselt tulevikku usku. Eestis on piimandus kõrgelt arenenud ja perspektiivikas põllumajandusharu. Spetsialistid leiavad, et kui siinset toorpiima selle odavalt eksportimise asemel Eestis väärindada, võiks juba tooteks tehtud piima müüa kaks korda kallimalt. Ühtlasi tähendaks see ekspordisektori märkimisväärset tõusu ja majanduse jõukuse kasvu.

„Praegu on Eestil nagu koloniaalsuhe Leeduga. Oleme industriaalmaa, kust toorpiim läheb neile, nemad lisavad sellele väärtust,” leidis hiljuti Eesti suurima piimafarmi avanud Trigon Capitali juht Joakim Helenius. „Kõik saavad aru, et see ei ole arenenud majanduse mudel, see on pigem näide arengumaast, mida me olla ei taha,” täiendas piimaliidu juhatuse esimees Jaanus Murakas.

Tööstused on maha jäänud

Muraka sõnul on Eesti piimatööstusel vaja teha suur kvalitatiivne hüpe, et jõuaksime ka töötlemisega tootjatele järele ja toorpiima poleks vaja saata enam 600 kilomeetri kaugusele. „Meil on valdkond, kus me oleme täna maailma tipus, ja see on piimatootmine suurfarmides. Nüüd ongi seis selline, et Eestis on kogu rõhuasetus läinud farmide arendamiseks, aga vajakajäämine on just tööstuse poole peal,” rääkis Murakas. „On pandud järjest piimatööstusi seisma, eeskätt just ekspordile suunatud tööstusi. Tootmine on kasvanud, aga tööstused on kas maha jäänud või pankrotti läinud. Me unistame kosmose vallutamisest ja IT-revolutsioonist, aga teeme kõigepealt reaalsed asjad ära!”

Eesti-suurusele riigile piisaks ühest võimsast tänapäeva tehasest, kus piima töödelda. Praegu töödeldakse Eestis u 250 tonni piima päevas, aga 500 tonni päevas oleks minimaalne maht, et töötlemine kuluefektiivseks muutuks. Leedu tehaste võimsus küündib praegu 1200 tonni ligi.

Samamoodi on farmidega, kus Heleniuse sõnul on saja lehmaga kari kokkuvõttes kulukam kui tuhande looma pidamine. „Teiste põllumajandusvormide puhul ei ole ega saa Eesti konkurentsivõimeliseks. Eestil ei ole aga takistust, saamaks kõige kuluefektiivsemaks piimatootjaks Euroopas,” rääkis Helenius. Ta tõi näite USA-st, kus Wisconsin on Ühendriikide "dairy state" ehk piimanduse osariik – Eesti võiks olla see koht Euroopas.