Eesti piimatootjad liiguvad sammhaaval Aasia turu suunas
Novembris kinnitas väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, et koos piimaliiduga Eesti piimale uusi turge otsides on tekkinud hea kontakt ühe Aasia konglomeraadiga. Praeguseks on Aasia delegatsioon korduvalt ka Eestis käinud ning piimaliidu juhi Jaanus Muraka sõnul liigutakse läbirääkimistega koguaeg kaugemale.
“Protsess on väga paljulubav. Järjest saab takistusi eemaldatud,” kinnitab Murakas detsembri keskpaigas Ärilehega rääkides.
Esmakordselt käis Aasia delegatsioon siin novembri alguses. Ettevõtjate eesmärk oli saada kohapeal ülevaade, kuidas vastavad Eesti hügieeni- ja kvaliteedinõuded Aasia turu normidele. Sulling kinnitas toona, et võimalikud partnerid olid meie pakutavaga väga rahul.
Nii Sulling kui piimaliidu ja E-Piima juht Jaanus Murakas kinnitasid juba novembris Ärilehega rääkides, et kõik põhimõttelised küsimused on Aasia parteritega praeguseks lahendatud ja nüüd on vaja üksnes tehnilistes detailides kokku leppida.
Muraka sõnul kulgeb kõik endiselt nii nagu partneritega kokkulepped on ning Eesti kaup võiks Aasia turule jõuda juba uue aasta esimeses pooles. “Mingeid fundamentaalseid takistusi selleks ei ole.”
Peamiseks probleemiks oli novembris oli pakendamise küsimus – kas Euroopa nõuded vastavad Aasia turu nõuetele? Murakas kinnitab, et ka siin on palju selgitusi antud ja poolte seisukohad on teineteisele oluliselt lähenenud.
Kuigi tõenäoliselt tuleb teha investeeringuid uude pakendiliini, varasemalt on siin olnud juttu 250 000 eurost, siis ei takista see ka praegu olemasoleva pakendiga edasi töötamast.
Küsimusele, millal võiks oodata konkreetsemaid uudiseid Aasia turu osas ei soovinud Murakas kommenteerida. “Ei taha selliseid lubadusi anda. Ei ole hea toon. Iga asi omal ajal. Kõik harjutused tuleb ära teha, midagi ei tohi vahele jätta. Praegu siis teeme kõik harjutused ära, selgitame olukorda ja liigume lõpptõele lähemale,” ei tahtnud piimaliidu juht konkreetseid daatumeid välja käia.
Endiselt säilitavad nii ministeerium kui piimaliit salapära selles osas, et mis ettevõttega üldse läbirääkimisi peetakse. Ministeerium paistab on selle teema kommenteerimisest üldse loobunud. “Lühidalt on seis selline, et ettevõtjad jätkavad läbirääkimisi tingimuste üle. Sellesse meie ei sekku,” kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja Martha-Beryl Grauberg Ärilehele.
Möödunud aastal oli Eesti piimatoodete ekspordimaht ligi 210 miljonit eurot ja sellest läks umbes 50 miljoni euro eest kaupa Venemaale. Kogu Eesti piimaekspordist oli Venemaa osakaal 23,9 protsenti. Seega käib praegu jutt kokku umbes 15 000–20 000 tonnist piimatoodest, mis seni saadeti Venemaale ja millele on nüüd tarvis uut turgu.
