Eesti põllumehed pelgavad lõunanaabritest väiksemaid toetusi

Läti valitsus toetab 2020. aasta riigieelarvest oma põllumajandustootjaid täiendavalt 22 miljoni euroga. Eesti siseriikliku toetuse suurus selgub pärast riigieelarve vastuvõtmist riigikogus 11. detsembril. Põllumeeste esindajate sõnul ollakse uuel aastal ilmselt teiste Euroopa põllumeestega ebavõrdses olukorras.

Eesti põllumajandusettevõtted peavad võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu (EL) riikide põllumeestega, sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmus. Tema sõnul on kohalikud otsetoetused tuleval aastal kolmandiku võrra madalamad EL-i keskmisest ning see pärsib konkurentsivõimet ja põllumajandus- ning toidutootmise arengut.

„Euroopa Liidu eelarvest Eesti põllumeestele makstavad põllumajandushüvitised on kõige madalamate hulgas, seepärast peame väga tähelepanelikult jälgima teiste liikmesriikide samme oma põllumajandustootjate siseriiklikul toetamisel,“ rääkis Sõrmus. „Kuigi nõuame koos Leedu ja Lätiga meie põllumeeste võrdset kohtlemist Euroopa Liidus, on lõunanaabrid ikkagi ka meie kõige otsesemad konkurendid.“

Sõrmuse kinnitusel süvendab ebavõrdset konkurentsi veelgi lähiriikide erinev praktika nii maksustamisel kui ka siseriiklike põllumajandushüvitiste maksmisel, mis annab teiste riikide toodangule turul hinnaeelise. „Eesti tarbija armastab kodumaist toitu, kuid teiste riikide põllumeeste toodangu kunstlik hinnaeelis nõrgestab meie toodangu positsioone,“ ütles Sõrmus.

Ta lisas, et Läti rakendab oma põllumajandustootjatele ka oluliselt suuremat soodustust põllumajandusliku kütuse maksustamisel „Arvestades Eesti põllumajanduses tarbitavat erimärgistatud kütuse kogust, saavad Läti tootjad aktsiisisoodustuse kaudu võrreldes meie põllumajandustootjatega täiendavalt 6,9 miljoni euro suuruse eelise.“ Samuti rakendab Läti erinevalt Eestist käibemaksu kogumisel soodusmäära köögiviljasektoris.