Ajal, mil riigid sulgevad koroonaviiruse leviku hirmus piire, seab see olulised piirangud ka võõrtööjõule, kellest sõltub arenenud riikide põllumajandussektor, mistõttu peavad kodumaise toiduga varustavad põllumajandusettevõtjad vaatama, kas nad leiavad vajalikke töökäsi siseriiklikult, kirjutab Financial Times.

Tavaliselt samal ajal igal kevadel teeb Matt Stanton ettevalmistusi selleks, et võtta oma Kagu-Inglismaal Kentis asuvasse sparglifarmi tööle 70-80 Rumeenia hooajatöölist. Sel aastal tuleb tal piirduda vaid seitsmega.

Oht, et saak jääb põldudele

Sarnase probleemiga seisavad koroonviiruse tingimustes silmitsi kõik suuremad talunikud ja põllumehed üle maailma. Reisipiirangud ei võimalda sadadel tuhandetel vaesematest riikidest pärit töölistel saagikoristuse ajaks jõukamatesse riikidesse tööle minna. See on aga seadnud paljude riikide toidutootjad tohutu surve alla.

„Me lihtsalt peame hakkama otsima võimalusi, kuidas me hakkama saaks, vastasel juhul jääb saak koristamata,” nentis Stanton. Probleem on iseäranis tõsine just Lääne-Euroopa suurriikides – nagu Suurbritannias, Prantsusmaal ja Saksamaal –, kus põllumajandustootjad on hakanud otsima vajaminevaid töökäsi siseriiklikult, vaadates nii tudengite kui tööta jäänud sektorite töötajate poole.

Küll aga on ajastus kehv, sest farmeritel on jäänud väga vähe aega uute töökäte värbamiseks. Ka ei pruugi näiteks majutus- ja toitlustussektoris tööta jäänud inimesed olla eriti rõõmsad selle üle, et peavad hakkama füüsilist tööd tegema.

„Üks kõige suuremaid muresid on, et tarneahelate töö on takistatud, kuna osades etappides on töökätest puudus. Kui ettevõtted ei saa võõrtööjõudu kasutada, järgnevad sellele tõsised tarneraskused,” märkis Chatham House’i teadur Laura Wellesley.

Prantsusmaa põllumajandus üksi vajab järgmisel kolmel kuul 200 000 töölist appi selleks, et koristada saaki Loire’i oru maasikapõldudelt ja Alsace’i sparglipõldudelt, teatas riigi põllumeeste ühendus FNSEA. Kogu saagikoristus hooajaks vajavad prantslased aga 800 000 paari töökäsi, milles tavaliselt kaks kolmandikku tuleb välismaalt – kas siis Ida- ja Kesk-Euroopast, Tuneesiast või Marokost.

Ka Saksamaa põllumajandus sõltub tugevalt Ida-Euroopa päritolu hooajatöölistest, kellest enamus tuleb Saksa põllumeeste ühenduse DBV andmetel Rumeeniast, aga ka Poolast, Ukrainast, Bulgaariast ja Ungarist. Suurbritanniasse tuleb põllumajandusettevõtetesse iga-aastaselt 70 000-80 000 hooajalist töölist appi, et korjata puu- ja juurvilju.

Kardetakse ka viirust ennast

Euroopa Liit on aga seadnud kolmandate riikide kodanikele Schengeni alasse sisenemise keelu järgmiseks kuuks ajaks. Erinevad EL-i riigid on veel omakorda siseriiklikke piiranguid kehtestanud, näiteks Saksamaa on andis kolmapäeval teada, et hooajatöölised ei saa riiki siseneda teadmata ajani ning Austria, Ungari ja mitmed teised riigid on sulgenud maismaapiirid, blokeerides sellega ka peamised Lääne-Euroopasse sisenemise viisid.

Isegi riikides, kus võõrtööjõul on lubatud riiki siseneda, mõjutab hooajatööliste liikumist ja tulekut ka hirm koroonaviiruse ees, räägivad erinevad põllumeeste esindusorganisatsioonid. Näiteks Prantsusmaal jätavad juba sparglifarmid valminud saagi põldudele, sest pole kedagi, kes aitaks seda korjata.

Samas pole tegu ainult Euroopa probleemiga. Ka USA on seadnud piirangu Mehhiko hooajatöölistele, mistõttu seisavad ka Ameerika farmerid silmitsi sarnaste probleemidega. Sama asi on juhtunud ka Hiinas, kust viirus alguse sai ning kus pärast siseriiklike reisipiirangute kehtestamist on ka sealsetel põllumajandustootjatel puudu töökätest.

Kuigi paljudes riikides on juba appi võetud kohalikud töötukassad, ei ole lääneriikide inimesed enam harjunud rasket füüsilist tööd tegema, mistõttu on üsna vähetõenäoline, et kodumaiste inimressurssidega suudetakse vajaminev tööjõud hooajatöölistega sarnases mahus asendada.