Olulise panuse annab maaelu arengukava ka keskkonnahoidu ning maapiirkondade ettevõtluse ja kohaliku algatuse arendamisse, teatas põllumajandusministeerium.

„Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse tootlikkus peab plaanitavate investeeringute toel kasvama vähemalt 3 protsenti aastas,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

„Praegune olukord seoses Venemaa kaubanduspiirangutega näitab väga selgelt, kui oluline on toodangu väärindamine ja seeläbi turult oma toodangu eest suurema sissetuleku saamine," lisas ta.

Põllumajandusministri sõnul on just seetõttu pandud maaelu arengukavas suur rõhk teadmussiirdele ning toidutarneahela arendamisse. „Ühine tootmine, töötlemine ja turustamine annavad tootjatele turul praegusest tugevama positsiooni, niisamuti nagu teadmussiire ning teadus- ja arendustegevus aitavad leida uusi kasvuvõimalusi.“

Lisaks toidusektorile on maaelu arengukavas tähtsal kohal Eesti maapiirkondade elujõulisus ning peale põllumajanduslike investeeringute suunatakse vahendeid ka keskkonnahoidu, muu maaettevõtluse edendamisse ja kohalike kogukondade arengusse.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Kokku on Eesti maaelu arengukavas 2014-2020 üle 20 erineva toetusskeemi, milles keskendutakse viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Maaelu arengukava ettevalmistavasse juhtkomisjoni oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.