Eesti Post liigse sekkumise tõttu juhita (täiend)

Viimastel aastatel märkimisväärselt Eesti Posti kasumit kasvatanud Peeter Raudsepp ei soostu teiseks ajaks ametisse kandideerima, kirjutab Postimees.

Raudsepa sõnul on ettevõtte käekäigu eest raske majanduslikult vastutada, kui juht ei ole oma ametis poliitikute valikust sõltumatu. Sestap on mees otsustanud oktoobri lõpust ametist lahkuda.

Eesti Post kuulutas sellel nädalal välja konkursi juhatuse esimehe ja ühe liikme ametikohale. Avalduste esitamise tähtaeg on 10. august ning võitjad loodetakse välja valida septembri keskpaigaks.

Kuigi postifirma nõukogu esimehe Jüri Ehasalu sõnul oodatakse kandideerima ka Raudseppa, kellele firmal ühtegi etteheidet ei ole, kinnitas mees eile ise, et tema avaldust ei esita.

Raudsepp vahetas 2003. aasta sügisel välja firma varasema juhi Alo Streimanni, kellele sai saatuslikuks raiskamine ning mitmed küsitava väärtusega tehingud.

Konkreetsetele juhtumitele, kus poliitikud on enda kontrolli all olevate nõukogu liikmete kaudu juhile asju peale surunud, Raudsepp viidata ei tahtnud.

Värskeim juhtum, kus poliitikud Eesti posti tegemistesse sekkusid, oli tänavu kevadel, mil majandusminister Edgar Savisaar lubas oma määrusega majanduslikel põhjustel postkontoreid sulgeda. Pärast avalikkuses tekkinud pahameeletormi asendati dokument aga uue paberiga, mille järgi ei tohi postkontorite arv 2008. aasta lõpuni muutuda.

Milline on uue juhi motivatsioonipakett, ei ole Ehasalu sõnul otsustatud ning nii oodatakse huvilistelt ka nende palgasoovi. “Selge on see, et praeguse juhatuse esimehe 58 000-kroonisest kuupalgast töötasu kõrgem ei ole,” kinnitas ta.

Mida teeb Raudsepp edasi pärast oktoobri lõppu, mil tema leping läbi saab, ei osanud ta veel öelda. “Aega selleni on ja seni ei ole mul ka ühtegi teist pakkumist,” rääkis ta. Enda hinnangul leiab ta tõenäoliselt uut rakendust mõnes suurfirmas, oma ettevõtet ta üles ehitada ei plaani.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Tõnu Nirgi sõnul ei ole tegelikkuses majandus- ja kommunikatsiooniminister kunagi lubanud ega andnud nõusolekut postkontorite sulgemiseks, teatas ministeeriumi pressiesindaja Delfile.

Nimetatud eelnõu ei reguleerinud ei postkontorite sulgemist ega nende avamist. Määruse eelnõus sisaldunud nõuded, mis puudutasid postkontorite paiknemist, olid esitatud Eesti Posti poolt.

Määruse eelnõu oli saadetud alles ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Pärast mida otsustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eelnõu üle vaadata, et kvaliteetne ja mõistliku hinnaga universaalteenuse osutamine oleks tagatud kogu Eesti territooriumil. Ehk, et postiteenus oleks kõikidele Eesti elanikele kättesaadav.