"Tehti õigeid asju, aga vahest liialt suuri riske võttes," ütles Soosaar "Aktuaalsele kaamerale".

"Ehitati välja pakiautomaadi võrk, ehitati väga palju tarkvara välja, aga tehti seda eeskätt seeläbi, et kasutati teiste postiasutuste vahendeid. Ehk siis meil on rahvusvaheline äri, mis ühelt poolt genereerib meile hästi palju lühiajalist raha, mille saame kohe kätte," kirjeldas Soosaar postiäris kerkinud probleemi. "Postiasutuste omavahelise arvelduse tõttu me tegelikult aasta aega saame prognoosida, palju meile laekub arveid, aasta pärast fikseeritakse arved ära ja aasta pärast läheb maksmisest. See tähendab seda, et kulukoha tekkimise ja kulu väljamaksmise vahel on kaheaastane periood, mis tähendab seda, et kui ühel hetkel on hästi palju raha, siis otsustati see pikaajalistesse projektidesse ja kui mahud langesid, siis polnud enam raha võtta, et tasuda tarnijatele."

Soosaare sõnul investeeriti õigetesse asjadesse. "Võib-olla mõnes kohas saame küsida, kas seda tehti mõistliku hinnaga," nentis ta.

Eesti Post tegi pikaajalisi investeeringuid lühiajalisest rahast, sellisel juhul peab aga olema kindel, et raha on vajaduse tekkimisel kuskilt võtta.

Loe pikemalt ERRist.