Eesti Post tõstab kirjakandjate, kullerite ja klienditeenidajate miinimumtasu 12%

 (5)
Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühing (ESTAL) esimees Kadri Kangur, Eesti Posti juhatuse esimees Ansi Arumeel ning Eesti Transporditöötajate Ametiühing (ETTA) esimees Üllar Kallas leppisid kokku 1000 postitöötaja palgatõusus.
Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühing (ESTAL) esimees Kadri Kangur, Eesti Posti juhatuse esimees Ansi Arumeel ning Eesti Transporditöötajate Ametiühing (ETTA) esimees Üllar Kallas leppisid kokku 1000 postitöötaja palgatõusus. Foto: Eesti Post, Erakogu

Eesti Post, Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühing (ESTAL) ning Eesti Transporditöötajate Ametiühing (ETTA) sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt tõuseb 2020. aastal ligikaudu 1000 esmatasandi töötaja töötasu. Põhitöötasu miinimum tõuseb kuni 12% ning keskmiselt 6,2%.

Eesti Posti juhatuse liikme Kaida Kauleri sõnul on esmatasandi töötajate konkurentsivõimeline palk ettevõtte jaoks väga oluline, mistõttu lisatakse tuleval aastal nende töötajate palgafondi üle poole miljoni euro. „Esmatasandi töötajate palk ei ole koht, millelt ettevõte peaks kokku hoidma. Meil töötab sadu kirjakandjaid, postikullereid, klienditeenindajaid ja postitöötlejaid. Tahame nende töö eest maksta ka väärikat töötasu,“ ütles Kauler.

Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp selgitas, et põhitöötasu miinimum on erinevatel ametikohtadel erinev. Nii on ettevõtte miinimumtasu 620 eurot, kirjakandjatel aga 640 eurot. Sellele summale lisandub veel tulemustasu ning muud ettevõtte poolt pakutavad toetused.

„Oleme postitöötajate töötasusid tõstnud iga aasta ning kavatseme teha seda ka edaspidi. Selleks peame jätkuvalt leidma lahendusi, kuidas postiteenuste tasud kulupõhiseks muuta ning tänane postivõrk efektiivsemalt tööle panna,“ lisas Kauler.

Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liidu (ESTAL) esimehe Kadri Kanguri sõnul mõjutab postivaldkonna keeruline olukord ka läbirääkimisi, kuid seekord oli ametiühingutel ja tööandjal selgelt ühine eesmärk – postitöötajate palkade konkurentsivõimelisemaks muutmine.
„Postiseadus vajaks kaasajastamist ning margihinda muudeti viimati 2016. aastal. Vaid ajalehtede-ajakirjade kojukande hinnatõusust saadud vahendid võimaldavad tööandjal panustada rohkem töötajate palkadesse. See võimaldab leevendada tööjõu puudust ning osutada kvaliteetsemat teenust, mis on kõigi postiteenuse tarbijate huvides,“ ütles Kangur.

Seotud lood:

„2020.aastal lepiti kokku selline kirjakandjate palgatõus, mis on tuntavalt suurem vabariigi miinimumpalgast,“ ütles Kangur, kelle sõnul oli ametiühingute soov vähendada palkade erinevust regioonide vahel ja arvestada rohkem ametikohtadele esitatavaid nõudeid, oskusi ning vastutust.

Transpordi ametiühingu esimees Üllar Kallas kinnitas, et arvestades ettevõtte võimalusi saavutati parim tulemus. „Kollektiivlepingu sõlmimine annab märgi, et tööandja ja töötajate vahel toimub sisuline arutelu ja koostöö, mis tagab suurema töörahu ja kindluse,“ lisas Kallas.

Töötasu tõusud jõustuvad 2020. aasta jooksul erinevatel aegadel. Konkreetse töötaja personaalne töötasu muudatus ja jõustumise hetk sõltub ametikohast, aga ka töötaja tänasest töötasu astmest.

Töötasude tõus vajab ettevõtte poolt läbimõeldud lahendusi, sest iga-aastaselt kasvavad personalikulud vajavad ettevõttes katteallikaid olukorras, kus postiäri mahud on langemas ning teenuse osutamisega seotud püsikulud pigem kasvamas.