Eesti Post tüürib kahjumi poole
Majandusministeerium näeb ohtu, et Eesti Post lõpetab tänavuse majandusaasta kahjumis. Selle põhjuseks on firma nõukogu arusaam, et postifirma ei peagi kasumit teenima, ning toimunud poliitilised ponnistused, takistamaks firma eelmisel juhil Peeter Raudsepal ettevõtet ärilisest loogikast lähtuvalt juhtida.
2005. aastal teenis Eesti Post 720 miljoni kroonise käibe juures 39 miljonit krooni kasumit. Tänavu jääb käive umbes samale tasemele, kasum kukub aga eeldatavasti nulli või jääb ettevõte koguni kahjumisse.
Majandusministeerium saatis novembri lõpus Eesti Postile kirja, milles väljendas tõsist muret firma tänavuse kuue kuu majandustulemuste pärast ning nõudis 2007. aasta äriplaani, kuidas kehvast seisust kavatsetakse välja tulla. 2006. aasta esimene poolaasta lõppes 5,2 miljoni kroonise kasumiga, millest erakorralise tegevuse tulemusena oli saadud 2,4 miljonit krooni. Võrdluseks oli 2005. aasta I poolaasta kasum 23,7 miljonit krooni.
“Olukord on kontrolli all. Kahjumisse me kindlasti ei jää,” kinnitas Eesti Posti nõukogu esimees Jüri Ehasalu. “Olgugi et probleeme on olnud.”
Eesti Posti jaoks on kulud ja tulud tänavu otsustavalt eri suundades liikunud. Sügisel Eesti Posti juhiks edasi kandideerimast loobunud Peeter Raudseppa ootas 2006. aasta tulles ees kirjakandjate häälekas nurin nende miinimumilähedaste palkade üle.
Sideamet ei andnud luba
Juhatus koostas kulumudelid ning esitas need sideametile hinnatõusude kinnitamiseks. Aga sideamet ei aktsepteerinud seda, et firma näitas kulude tõusu prognoose, mitte reaalselt juba tehtud lisakulutusi. Nii ei saadudki sideametilt luba.
Nõukogu survel tõusid kirjakandjate ja teiste postitöötajate palgad tänavu esimeses kvartalis kuni 30 protsenti. Palka sooviti tõsta enne 1. juulit, kui lihtkirja saatmise hind kasvaks 4,4-lt 5,5 kroonini. See plaan näis poliitiliselt magusam olevat, teavad asjatundjad tagantjärele rääkida. Aga hinnatõusu ei tulnudki, tuli ainult palgatõus. Kuna aga transpordi ja palgakulud moodustavad firma kogukuludest tervelt 75 protsenti, lendasid kulud lakke.
Hinda muudetakse minimaalselt
•• Omaette kisa-kära tekitas eksjuhi Peeter Raudsepa soov sulgeda sadakond postkontorit, kus tehakse kuni tehing ühe päeva jooksul.
•• Poliitikud andsid plaanile turmtuld, minister kinnitas, et postiteenus peab olema maarahvale kättesaadav ja kontorite sulgemine ei tule kõne allagi.
•• Kui Eesti Posti juhatus tegi algatuse postimüügi teenuse hindu tõsta, mis firmale vähemalt 20 miljonit kahjumit aastas on toonud, tõusis sellestki suur lärm nõukogus.
•• Raudsepp viitas firmast lahkudes ettevõtte liigsele poliitilisele sõltuvusele, mis ei võimalda Eesti Posti ratsionaalselt majandada.
•• Majandusministeeriumi sideosakonna juhataja Edvard Saarma sõnul ei ole iga ettevõtte peaeesmärk kasumi teenimine, see pole ka Eesti Posti puhul esmane ülesanne. Aga kahjumit ei tohi firma samuti teenida. “Peab olema jätkusuutlik,” ütles Saarma.
•• Nii saabki 1. jaanuarist Eesti Posti hinnakirjas toimuvaid muudatusi pidada pigem kosmeetilisteks. Universaalpostiteenuse segmendis ei toimunud 2006. aastal ühtegi muudatust.
