Majandusaruande järgi olid Eesti Posti äritulud eelmisel aastal 53,2 miljonit euro. Samal ajal teeniti oma põhitegevuselt aga miinust.

"Eesti Posti mure on nagu ikka universaalne postiteenus ehk margid, kirjad, pakid. Meil on riigi poolt pandud kohustus seda teenust pakkuda, olgugi, et see teenib meile korralikku kahjumit," sõnas Eesti Posti juhatuse Liige Aavo Kärmas ettevõtte pressikonverentsil.

Kärmas lisas, et selge on see, et järgmise viie aastaga kukub kirjasaatmine umbes 70 protsenti, mis tähendab jällegi kahjumit.

"Näeme selles perioodis meile siis enam kui 4 miljoni euro suurust kahjumit. Küsimus on, et kuidas asjad korraldada nii, et ettevõtte põhitegevust ei peaks kompenseerima kõrvaltegevustega," sõnas Kärmas.

Põhilise optimeerimiskohana näeb Eesti Posti juhtkond täna siiski veel oma kontoreid. Küsimus on, kas neid on vaja nii palju ning kuidas pakkuda teenust ilma nendeta. Hetkel on Eesti Posti sõnul igaaastane kulu kontoritele enam kui 22 miljonit eurot.

"Riik on pannud meile kohustuse pakkuda postiteenust ning see tähendab ka igas omavalitsuses kontori pidamist. Mina näen, et sellel ei ole mingit mõtet. Me oleme juba alandanud oma töötajate hulka 2700 inimeseni. Täiesti ilma inimesteta aga ei saa postiteenust pakkuda, kuskilt aga vaja kokku tõmmata veel," sõnas Eesti Posti nõukogu esimees Meelis Atonen.

Atoneni hinnangul on ebanormaalne situatsioon, kus riik on teinud lepingu Eesti Postiga, mis garanteerib kahjumi firmale.

"Me oleme äriettevõte, mis sellest et aktsiad kuuluvad riigile. Me ei saa aktsepteerida sellist lepingut. Kui riik meie palvetele seda muuta ei vasta, teeme ettepaneku leping lõpetada," sõnas Atonen.