Eesti Posti kulumudel valmimas

Eesti Post haarab kullerteenuste turgu. Paljude arvates riigidotatsiooni toel.

2003. aasta algusest pidi rakenduma postifirma uus tegevuspõhine kuluarvestuse mudel, mis oleks kindlustanud, et kõik kulud on eraldi hoitud. Eesti Posti esindajad räägivad, et paari nädala sees jõutakse side-ametiga kuluarvestuse mudeli osas üksmeelele. Mida uus kuluarvestuse mudel endas täpselt kätkeb, seda Eesti Post ei soostu siiski avalikustama.

Senised viivitused on aga kahtlustajatele, kes usuvad, et Eesti Post pakub odavaid kullerteenuseid muuks otstarbeks mõeldud riigi dotatsiooni toel, ainult õli tulle valanud. Konkurendid usuvad, et iga viivitatud päev tähendab neile kadunud raha ja järeleandmisi turupositsiooni osas. Seda enam, et konkurentsiameti nimetatud juhtumi lõpetamise otsusest selgus, et Eesti Postiga seotud ELS Ekspressi teenuste kasutajad on hinnatundlikud ning juba teenuse kuni kümneprotsendilise hinnatõusu puhul loobuks 40% klientidest teenuse kasutamisest ja valiks Eesti Posti asemel mõne teise kaubaveoteenust osutava ettevõtja.

Käive kasvab kiiresti

Lugejaile, kes pakke iga päev ei saada, olgu öeldud, et ELS Ekspressi teenus on paki- ja kaubavedu uksest ukseni. Eelmisel aastal suurendas Eesti Post ELS Ekspressi mahtu 41%. Logistikateenused ongi kasvanud traditsiooniliste postiteenuste kõrval ettevõtte suurimaks tululiigiks. Ja kullerteenuste pakkumise turul kasvab Eesti Posti käive konkurentidest kiiremini. Suurima konkurendi, DHL-i osa sealjuures väheneb.

Kõige olulisem tuluallikas on siiski universaalne postiteenus, miinimum, mis peab kogu riigi territooriumil kõigile kättesaadav olema ja mille pakkumine moodustab poole Eesti Posti netokäibest ja 38% ärituludest. Kolmas peamine tululiik on otseturundusteenus.

Peale ELS Ekspressi teenuse toimetab Eesti Post saadetisi kohale ka traditsioonilisel moel, postiteenusena. Muide, väga kasulik on enne paki teele saatmist hindu võrrelda. Näiteks 35-kilogrammise paki puhul ei tasu sõltumata asukohast Eestis jalavaeva minna seda postkontorisse ära viima (maksab 145,5 krooni). Odavam on tellida kuller ning juba järgmisel päeval saab saaja paki samuti jalavaevata kätte (hind 102?136 krooni sõltuvalt kellaajast). ELS Eks-

press on mugav ja odav. See on üks põhjus, miks konkurendid Eesti Posti hinnapoliitika kahtluse alla seavad.

Eesti Post teenis eelmisel aastal 23,8 miljonit krooni kasumit ja selle aasta esimesel poolel juba 20,1 miljonit. Sealjuures maksab riik perioodika kojukande tagamiseks maapiirkondadesse aastas dotatsiooni 15 miljonit krooni. Kasumist maksti 2003. aastal vähem kui pool ? 11,1 miljonit krooni ? dividendidena välja ja ühtlasi suurendati aktsiakapitali möödunud perioodide jaotamata kasumi arvel 107,2 miljonilt kroonilt 245,9 miljonile kroonile.

Lähinädalatel peaks selguma, kas Eesti Post on üliefektiivne ettevõte või on tegemist Saksa Posti sarnase juhtumiga, kus leiti, et Saksa Post on oma turupositsiooni ja infrastruktuuri ära kasutanud.

Ühe ja sama mütsi all

?? Kolm loos esinenud kangelast ? Eesti Post, sideamet ja konkurentsiamet ? on kõik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kontrolli ning hoole all. Sideamet on ise kehtiva postiseaduse puudusena enda kui regulaatori sõltumatuse probleemi välja toonud. Ja ühtlasi teinud ettepaneku, kas määrata Eesti Posti aktsiate hoidjaks mõni teine minister, müüa ära riigi osalus Eesti Postis või täpsustada õigusaktides sideameti otsuste ja finantseerimise sõltumatust. Uue postiseaduse eelnõu neid probleeme aga ei käsitle.