Eesti pürib omamaise sordiaretusega Baltimaade sojatööstuse keskuseks

 (12)
Eesti pürib omamaise sordiaretusega Baltimaade sojatööstuse keskuseks
Rein Sikk

Soya Foods Balticu eestvedamisel liigub Eesti Balti riikide sojatööstuse keskuseks.

Kesk-Eestis Peetri alevikus asuva Soya Foods Balticu võided, majoneesid, jogurtid ja tofud on vallutanud aastaga Eesti suuremad kaubandusketid. Nagu nimigi ütleb, on kõik need tehtud sojaoa baasil – see on Ida-Aasia päritolu, kuid tänapäeval üle maailma kasvatatav taim.

Novembris hakkas Soya Foods müüma tooteid ka Lätti ja Leetu, järgmise aasta plaanide sekka võiks kuuluda ka Soome. Soomlased on tegelikult neid tooteid küsinud juba palju ning laienema asudes firma isegi kaalus, kas alustada lõuna- või põhjanaabritest. Otsustati aga sammsammulise arengu kasuks, kus võimsust saaks lisada parasjagu, mitte suurte hüpetega.

“Eesti kontekstis jäävad sojatooted ikkagi nisˇialaks, meie edu on olnud aga selles, et oleme esimesed, kes neid tõsiselt tegema hakkasid,” ütleb üks ettevõtte asutajaid Neeme Rõõs. Sama kehtib ka Läti, Leedu ja isegi Soome kohta. Viimases on teadlikkus sojast küll suurem, kuid vähe tehakse sojast piimalaadseid tooteid, nagu jogurteid või juustu. Soya Foodsi jaoks võib see tähendada meeldivat perspektiivi saada millalgi piirkonna suurjõuks.

Kui eelmise aasta juunis esimesed topsid poodidesse jõudsid, siis oli Peetris neli töötajat ja kuukäive 100 000 krooni. Nüüd on tehases ligi 30 töötajat ja kuukäive miljon krooni. Neeme Rõõs, kes ise on Eestis saanud sojaoa eestkõnelejaks, usub, et kordadeni ulatuv kasvutempo jätkub. Paidest paarikümne kilomeetri kaugusele jääva Peetri alevikuga ei seo Soya Foodsi juhte otseselt miski – kõik nad on tallinlased.

Seotud lood:

Küll aga kuulub firma omanike sekka endine hansapankur Hannes Tamjärv, kes korrastab Järvamaal vanu mõisaid. Talle kuuluvad sealsamas Peetri lähedal asuvad Esna ja Vodja mõis. Sellepärast Tamjärv ka soovitas, kui tehast rajama asuti, et tasuks ettevõtlust edendada maapiirkonnas. Soya Foods on sellest võitnud.

Otsekui 60-pealine lüpsifarm

Näiteks kui Paide piimakombinaat hakkas otsi koomale tõmbama, saadi sealt oma tehasesse nii spetsialiste kui ka töölisi. Nimelt on sojatööstus ja eriti just see nisˇsˇ, mille eestlased on valinud, väga sarnane tavalise piimatööstusega.

Sojaubadest saadakse valget kergelt kollaka varjundiga vedelikku ehk sojapiima. See on peamine tooraine, milles mõõdetakse ka tehase võimsust. Praegu on seda kaks tonni ööpaevas – umbes sama palju annaks 60-pealine lehmakari.

Soya Foods kasutab praegu Kanada päritolu ube, kuid kavas on minna üle Itaalia ubadele. Kaugem eesmärk on luua kogu omamaine tootmisahel. Ehk siis Eesti oma sojasort, Eesti oma sojaube kasvatavad talunikud ja Eesti oma tootmine. Praegu käib tootmine, sordiaretus on poole peal, hobikorras on ka kasvatatud, kuid sojataime tööstuslikult veel ei kultiveerita.

Eesti oma sojasort kuue aasta pärast

•• “Eesti on soja kasvatamise suhtes põhjapoolse piiri peal,” ütleb Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel. “Enamik maailma sorte siia ei sobi, annavad küll suure rohelise põllu, aga sügiseks viljad ei valmi.”

•• Siiski on Jõgeva instituut leidnud peamiselt Venemaalt, aga ka Kanadast mõned sordid, mis annavad saaki ka Eestis. Ja tegelikult väga head saaki, katsepõldudelt on saadud 2,5 tonni hektari kohta, mis ületab päris oluliselt Euroopa keskmist

1,5 t/ha.

•• Koppel lisab siiski, et üks asi on saada saaki katsepõllult ja teine asi tööstuslik kasvatamine.

•• Talunikud vajavad kindlust ja stabiilsust. Nad tahavad teada, millist sorti, kus ja kuidas kasvatada, kuidas umbrohtu tõrjuda, millised mullad on kõige paremad. On palju nüansse, mis peavad omavahel perfektselt klappima. Soja kultiveerimine ei ole iseenesest keeruline. Eestis tähendab see suhteliselt hilisel kevadel külvamist ja varasügisel lõikamist, vahepeal on vaja ainult umbrohutõrjet teha.

•• Sojataim ei ole mulla ja niiskuse suhtes eriti nõudlik, ainuke, mida ta kardab, on külm. Mati Koppel ütleb, et praegu tegelevad nad Jõgeval kohalike olude jaoks sobivaima umbrohutõrjevahendi otsimisega. Lõppeesmärk, Eesti oma sojasort, võiks saavutatud saada kuue aasta pärast.

Soja Eestis

Kolm tootjat

••  Eestis on kolm stabiilselt tegutsevat sojatootjat: OÜ Uus Algus, Soya Foods Baltic ja PolarSun Products.

OÜ Uus Algus

•• Märjamaal asuv osaühing Uus Algus valmistab ja müüb BON-kaubamärgi all sojaviilusid, soja joogipulbrit, soja koorepulbrit, tofut ja sojavõiet.

PolarSun Products

•• PolarSun Products on Soome päritolu ettevõtte, kes tõi oma tootmise 2004. aastal Tallinna. Enamik nende toodangust läheb ekspordiks. Nad toodavad sojatükke, sojagraanuleid ja sojaribasid, mida saab kasutada pitsades, kastmetes ning suppides kas liha aseainena või lisandina. Samuti valmistab PolarSun kotletisarnaseid sojapihve.

Sojaoa kasutamine

•• Kõige tähtsam sojaubade saadus on sojaõli. Umbes pool maailma taimeõlidest tehaksegi sojast. Sojaoa teine suur kasutusala on tavaline loomasööt. Sojasordid võibki laias laastus jagada kaheks. Ühed on need, milles on suurem õlisisaldus, teistes suurem proteiinisisaldus. Viimastest tehaksegi sojapiima ja selle saaduseid.