Eesti raadioid ähvardavad lisakulutused
Avalik-õiguslikud Eesti Televisioon (ETV) ja Eesti Raadio (ER) on välja arvestanud, et aastal 2003 kulub autorikaitsetasudeks 15 miljonit krooni, aastal 2005 juba hinnanguliselt 17,5 miljonit. Tänavu maksavad ETV ja ER autoritasusid kokku 8,4 miljonit, sellest ER 4,6 ja ETV 3,8 miljonit.
“Meile tähendab see aastas kaht miljonit krooni lisakulu,” ütles BNS-ile Eesti Raadio peadirektor Ain Saarna. “Aga eriti valusalt puudutab see muusikaraadioid.”
Riigikogu ratifitseeris 1999. aastal Rooma konventsiooni lisaklausliga, millega Eesti tele- ja raadiojaamad said õiguse mitte maksta autoritasusid välismaa plaadifirmadele või teistele autoriõigusi omavatele organisatsioonidele või isikutele.
Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus ütles BNS-ile, et Rooma konventsioonist tulenev fonogrammitootjate ja esitajate tasu pole klassifitseeritav autoritasuna.
“Tegu on autoriõigustega kaasnevate õigustega, autoritasusid juba makstakse. Nüüd lisanduks tasud fonogrammitootjatele ja esitajatele,” selgitas Sookruus.
Kindlasti pole tema sõnul täpne hinnata asja nii, et Rooma konventsioon resevatsiooni kaotamine toob kaasa hiiglasliku tasude kasvu.
“Põhiküsimus on selles, kui suures summas tulevase lepingu osapooled — ringhäälingud ja fonogrammitootjad — kokku lepivad,” sõnas Sookruus. “Tulevikus makstava tasu määr kujuneb läbirääkimiste tulemusel, mitte nii, et keegi dikteerib ja kohe ongi lõplik summa, mis on kohustuslik tasuda.”
Õigus tasule nende salvestiste kasutamise eest Eesti ringhäälingutes on konventsiooni eriõiguse kaotamise järel kõigi Euroopa Liidu maade fonogrammitootjatel ja esitajatel.
Eesti peab kaotama viidatud reservatsiooni enne EL-i liikmeks saamist, Sookruusi hinnangul tõenäoliselt aastaks 2003.
Eesti fonogrammitootjatel ja esitajatel on seaduslik õigus koguda autoritasusid juba kümme aastat, kuid seni pole siinsed fonogrammitootjad ja ringhäälingud selle tasu määrades ja maksmise mehhanismis veel kokku leppinud.
