"Saatkonnahoone avamine oli väga tore üritus, kus kohal oli palju külalisi, sh meie kliente. Eesti Raudtee kaks suuremat klienti on Acron ja EuroChem, kes omavad terminale nii Tallinna Sadamale kuuluvas Muuga sadamas (Acron) kui Sillamäel, kuhu EuroChem ehitab ka uut terminali," rääkis Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee.

Ta rõhutas, et väetised on meie kaubavedudes väga olulisel kohal ning kahe kliendi kaup moodustab ca 80% Eestit läbivast transiidist.

"Klientide ja president Kaljulaidi kohtudes avaldasid mõlemad toetust, et Eesti ja Venemaa majandussidemed aktiviseeruks ja kaubamahtude voog kasvaks. Selline oli sõnum ka vene poolelt," kinnitas Laidvee.

"Sellist valitsustevahelist suhtlemist ongi vaja, on väga meeldiv, et presidendid omavahel täna kohtuvad. Ettevõtluse tasemel on meil kontaktid olemas ja väga head ning kui n-ö ülevalt, poliitiline suhtlemine oleks aktiivsem, siis oleks kõik korras. Ma ei tea, millest president Kaljulaid ja president Putin rääkisid, aga majanduse blokk oli päevakorras küll."

Kas praegu siis takistab väetisefirmasid miski Eesti kaudu oma kaupa vedamast? Laidvee sõnas Ärilehele muigega, et pigem on see kohtumine oluline kinnitus, et Eesti kaudu saavad nad äri edasi teha. "Ütleme nii, et otseselt neil takistusi pole, neile on tähtis, et neid ka edaspidi ei tuleks."

Ühtegi Vene Raudteede esindajat saatkonna avamisel siiski ei olnud, kuigi Laidvee kinnitusel on kohtumised tema sealsete kolleegidega regulaarsed. "Sellele üritusele tõesti keegi ei jõudnud, peadirektor [Oleg Belozerov] ise oli puhkusel ära ja oli ka teisi põhjuseid."

Ettevõtjatest olid saatkonna avamisel kohal ka Standardi juht ja Eesti Raudtee nõukogu liige Enn Veskimägi, Skinesti omanik Oleg Ossinovski ja Sillamäe sadama juht Tiit Vähi.