Kõlvarti sõnutsi analüüsisid Tallinna transpordiameti liiklusohutusega tegelevad spetsialistid viimasel ajal aset leidnud õnnetusi kergliiklejatega raudteeületuskohtades ning sellest lähtudes tegi Tallinna linn ettepaneku, et ülekäigukohtade läheduses vähendataks piirkiirust 70 km/h-lt 50 km/h-le.

Kõlvart märkis oma kirjas, et jalakäijad on tavaliikluses harjunud, et sõidukite piirkiirus on 50 km/h, kuid rong läheneb märkimisväärselt kiiremini – 70 km/h – ja see on üks põhjus, miks ohtlikud olukorrad ületuskohtades tekivad.

"Erakordselt ohtlik on asula sõidukiirusest kiiremini sõitev rong aga piiratud nähtavusega kohtades (näiteks Veerenni ülekäigukoht), sest siis ei ole piisavalt aega ka sõidukiiruse hindamiseks," kirjutas Kõlvart.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles vastas Kõlvartile, et rongide kiiruse vähendamine võib viia selleni, et inimesed hakkavad eelistama isikliku sõiduautoga liikumist, mis käiks vastu linna seatud eesmärgile ühistranspordi kasutajate arvu suurendada.

"Nii reisijad kui ka kaubavedajad ootavad meilt pidevalt maksimaalsete lubatud kiiruste suurendamist, mis tähendab investeerimist raudteetaristu kvaliteeti. Reisirongiliikluse peamiseks eesmärgiks ongi kiirete ja keskkonnasäästlike ühenduste võimaldamine võrreldes teiste transpordiliikidega. Kiiruste täiendav langetamine võib vähendada oluliselt rongi konkurentsivõimet ning see omakorda viiks olukorrani, kus eelistatakse autot," märkis Lilles.

"Mõistame ettepaneku ajendit, samas puudutavad sellised otsused mitmeid osapooli ning vajavad kaalutletud otsuseid. Nii reisijad kui ka kaubavedajad ootavad meilt pidevalt maksimaalsete lubatud kiiruste suurendamist, mis tähendab investeerimist raudteetaristu kvaliteeti," lisas Lilles.

Reisirongiliikluse peamiseks eesmärgiks on kiirete ja keskkonnasäästlike ühenduste võimaldamine võrreldes teiste transpordiliikidega. Kiiruste täiendav langetamine võib Lillese väitel vähendada oluliselt rongi konkurentsivõimet ning see omakorda viiks olukorrani, kus eelistatakse autot.

"Lisandunud autode hulk Tallinna tänavatel aga võib just suurendada liikluse ohtlikkust. Samas on linnal ka eesmärk ühistranspordi kasutamist suurendada," selgitas Lilles. Halvendades rongide konkurentsivõimet võrreldes autodega ei pruugi eesmärki saavutada.

"Võrdlusena võib tuua ka Helsingi regiooni, kus panustatakse rongiliikluse arendamisse ning seetõttu on jõutud autokasutuse ohjamisel väga heade tulemusteni. Kusjuures rongide kiirus Helsingi sees on 120 km/h."

Olenemata ka kiiruspiirangust, ei saa rongid kiiresti peatuda, kuna ka kiirusel 40-50 km/h kulub reisirongil peatumiseks mitusada meetrit. Kui rongijuht ohtu märkab, on juba liiga hilja rongi õigeaegseks peatumiseks. "See on ka põhjuseks, miks võrreldes autodega jalakäijad ja sõidukijuhid peavad raudteel liikuvatele rongidele alati teed andma," ütles Lilles.

Eesti Raudtee usub, et kõige ohutum lahnedus on eritasandiline raudtee ületamine. Eesti Raudtee on soovi ka linnale edastanud ning ootab nüüd tagasisidet.