Eesti Raudtee juht: raudtee kaheks jagamisega lõhuti toimiv ärimudel

•• Ahti Asmann ütleb, et kaks aastat tagasi lõpule viidud Eesti Raudtee kaheks jagamine on kaasa toonud kulude suurenemise.•• Kõige efektiivsem oleks liita Eesti Raudteele ja Edelaraudteele kuuluv taristu ning kaubavedajad EVR Cargo ja E.R.S. ühte riiklikku kontserni.•• Tõenäoliselt arutab valitsus täna raudteele raha eraldamist ja vedajatele kütuseaktsiisi tõusu kompenseerimist.

„Kas Eesti Raudteega läheb lõpuks nii nagu Estonian Airiga?” küsivad järjest sagedamini raudteesektori inimesed, kes riigi olulise majandusharu (10–15% SKT-st) vaikset hääbumist pealt vaatavad. Et kõigepealt tekivad riigi raudteefirmadel raskused, siis hakatakse maksumaksja raske raha eest turgutussüste tegema ja lõpuks loovutatakse nad mõnele päästeinglist eraettevõtjale, kes tulevikuinvesteeringuid lubades firma null euroga üle võtab?

„Eesti Raudtee eraldamine on endaga kaasa toonud pigem negatiivset. Kui selle eesmärk pidi olema konkurentsi tihenemine ja hindade alanemine, siis täna seda kindlasti öelda ei saa, sest operaatorite rohkus ei tähenda madalamat hinda. Pigem tekitavad dubleeritud veovõimsused ja tugiteenused kulude suurenemist, killustatud dispetšeriteenused aeglustavad vagunite liikumist, ülikõrged raudtee kasutustasud tapavad meie naabritest efektiivsemalt tehtud tööst saadud konkurentsieelise," loetleb raudteevõrku majandava Eesti Raudtee juht Ahti Asmann.

Tähelepanuväärne avaldus

See on tähelepanuväärne avaldus, sest tavaliselt ükski riigifirma juht niimoodi valitsuse otsuseid ei kritiseeri. Seda enam, et otsus on suhteliselt värske, raudteefirmade eraldamine viidi lõpule alles 2012. aastal ja Asmann valiti Eesti Raudtee juhatuse esimeheks just pärast seda. Aga tänaseks on selge, et toimiv ärimudel on lõhutud ja asemele pole õnnestunud paremat ehitada.

Kaubavedude eest vastutava EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe nõustub, et lahutamine ei ole toonud oodatud edu. „Turu liberaliseerimise mõttes ei olnud Eesti Raudtee jagamine infrastruktuuriettevõtteks ja operaatorettevõtteks hädavajalik, sest konkurents veoturul oli loodud seadusega juba varem, nii et pigem on küsimus raudteefirmade struktuurist suunatud ettevõtete omanikule ehk riigile," räägib Altjõe.

„Olen nõus, et kõige efektiivsem oleks kõik struktuurid Eesti Raudtee kontserni ühendada ja see kulusääst riiklikus kontsernis saavutada," toetab raudteejuhtide ideed ka eraettevõtja, Alexela Groupi omanik Heiti Hääl. Lihtsama vastupanu teed minnes võiks riik korraldada enampakkumise ja kaubavedaja EVR Cargo maha müüa. Edasine oleks Hääle sõnul juba „ettevõtjate vaheline mäng". Ostja võikski olla Eesti terminalioperaatorite ehk nelja-viie ettevõtja konsortsium, kes moodustavadki Cargo ja Vopak E.O.S-ile kuuluva vedaja E.R.S-i kliendibaasi - tagavad raudteel kaubavoo. „Kolme aasta pärast kingitakse Cargo juba ära, täna võiks selle eest veel raha küsida," ennustab ta karmi lähitulevikku, kui mingit muutust ei tule.

Transiidipidu on läbi ja Eesti Raudtee valmistub riigieelarvest raha küsima. Riigifirma, mis on siiani enda tulusid ja euroraha kombineerides omadega välja tulnud, kasumitki teeninud ja nõutaval tasemel investeeringuid teinud, on nüüdseks seisus, kus raudteel veetava kauba maht väheneb isegi kõige negatiivsematest prognoosidest kiiremini.