"Kuna Eesti Raudtee tarbib aastas kuni 40 MWh elektrienergiat, mis on võrreldav umbes kümnetuhande kodumajapidamise energiatarbega aastas, siis usume, et üleminek taastuvatest allikatest pärineva energia kasutamisele annab korraliku panuse keskkonnahoidu ning motiveerib reisijaid aina enam rongiliiklust eelistama," kommenteeris Eesti Raudtee elektrivõrkude juhataja Andrus Alas.

Eesti Raudtee enda taristu tarbeks kulub ostetavast elektrienergiast ligikaudu 40%. Selle energiaga hoitakse muuhulgas töös raudtee juhtimissüsteeme ja jaamu, valgustatakse taristut, sulatatakse talvel pöörmetelt lund ning jääd. Reisijatevedu korraldava ettevõtte elektrirongid tarbivad nelja veoalajaama kaudu samuti ligikaudu 40% tellitavast energiast ning 20% energiast kasutavad ära teised tarbijad, kes on Eesti Raudtee võrguga ühendatud.

„2019. aastal pälvis Eesti Raudtee vastutustundliku ettevõtluse eest kuldmärgise ning samuti on meie kontorile omastatud Rohelise Kontori sertifikaat. Rohelisele energiale üleminek on järgmine suur samm ettevõtte keskkonna mõjude vähendamisel," lisas Alas.

Rõhutamaks raudtee positiivset mõju kliimale nimetas Euroopa Komisjon 2021. aasta Euroopa raudtee aastaks. Üheks selle kümnendi suurimaks fookuseks Euroopas nii transpordi- kui ka raudteevaldkonnas ongi kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Just sel eesmärgil otsustas Vabariigi Valitsus 2019. aastal alustada raudteevõrgu elektrifitseerimisega. Antud projekti esimene suur eesmärk on ehitada 2024. aasta lõpuks valmis Eesti Raudtee Aegviidu-Tapa-Tartu lõikude kontaktvõrk, mis lubab reisijatel 2024. aastal Tallinnast Tartusse sõita taastuvenergia jõul.