Rohumaa sõnul on täpset toetusvajadust praegu raske välja arvestada, sest see sõltub paljudest teguritest: kasutamise intensiivsusest, sellest, kas raudtee on elektrifitseeritud või mitte, sellest, kas see ulatub ka Rohukülani jms.

Ta märkis, et Eesti Raudtee omanik ehk riik peab nõustuma tõigaga, et Haapsalu raudteele tuleb iga-aastaselt peale maksta. "Haapsalu raudtee ei tule majanduslikult tasuv. Nii Eesti Raudtee kui ka Elron peavad saama riigilt lisatoetust, sest kaupa sel lõigul nii suures mahus liikuma ei hakka, et raudtee end ära tasuks."

"Kui see on äriline otsus, siis ükski terve mõistusega Eesti Raudtee nõukogu liige seda otsust tegema ei hakka. See toob meile ju kulu ja kahjumit, sest kehtivate raudteekasutustariifidega ei suuda me sellelt lõigult kasumit saada," ütles Rohumaa. Sestap saab see olla vaid poliitiline otsus: riik peab andma raha nii raudtee ehituseks kui ka selle tulevikus ülal pidamiseks.

Haapsalu raudtee ehitamine maksaks vähemalt 30-40 miljonit eurot, juhul aga kui see oleks elektriraudtee ja ulatuks Rohukülani, siis Rohumaa hinnangul kuni 70 miljonit eurot.

Rohumaa ütles ka, et iseseisvalt Eesti Raudtee uusi lõike ehitama ei hakka, sest finantsseis ei luba. "Meie soov on igal aastal saada riigieelarvest 23 miljonit eurot. Selles on nii infrastruktuuri ülalpidamise kulu kui ka uute investeeringute omaosalused," ütles ta.

Loe täispikka intervjuud Lääne Elust.