Eesti Raudtee viib ettevõttes läbi suurpuhastust
Riigile kuuluv Eesti Raudtee on alates sügisest koondanud pea poolsada spetsialisti, kellest nii mõnigi kahtlustab, et kaotas töö eelkõige seetõttu, et ta ei olnud uue juhtkonna meelest lojaalne töötaja.
Kahtlusi süvendab asjaolu, et täpselt samadele ametikohtadele, mis sageli 10-20 aastat ettevõttes töötanud inimeste lahkumise järel tühjaks jäid, on võetud uusi töötajaid, kellel varasem raudtee alane kompetents puudub.
Delfit konsulteerinud endiste Eesti Raudtee töötajate sõnul on ettevõtte sees valitsev tööõhkkond paljude jaoks väljakannatamatu – valitsevad pinged, intriigid ja pidev koondamishirm.
Miks nii jõulist puhastustööd läbi viiakse jääb töötajatele lõpuni arusaamatuks. Ei ettevõtte esindajad ega majandusministeerium pole Delfile sel teemal kommentaare vaatamata mitmele palvele andnud.
Muutused ettevõttes said alguse eelmise aasta sügisel pärast Eesti Raudtee emaettevõtte jagunemist. Jagunemise järel tekkisid kaubavedudega tegelev EVR Cargo ja raudteetaristuga tegelev EVR Infra. Viimane võttis üle Eesti Raudtee kaubamärgi ja ärinime. Põhjalikult muutus juhtkond.
Suvel läbi viidud EVR Infra juhi konkurss meenutas valdkonda tundvatele inimestele paljuski politsei- ja piirivalveameti juhi otsinguid. Kõigepealt tehti ametlik konkurss, mis kuulutati mõne aja pärast nurjunuks. Lõppkokkuvõttes pandi ettevõtte juhatuse esimees paika niinimetatud sihtotsinguga. Valituks osutus pangandustaustaga Ahti Asmann.
Asmanni kirjeldati kui suurepärast ida-suunalise äritegevuse eksperti ja tema plussiks peeti kogemust Ukrainas, kus ta rajas SEB panga filiaali, mis küll pärast kahe ja poole aasta pikkust tegutsemist maha müüdi. Ent üks asi on pangandus ning teine transpordi- ja raudeeäri. Viimases Asmannil vähemalt tol hetkel mingeid kogemusi ei olnud. Tööle asudes selgus, et ka tema Venemaa-kogemus on pea olematu, rääkimata sellest, et tal oleks mingeid suhteid vastava ala tegijatega ida pool. Lisaks finantstaustaga Asmannile valiti ettevõttele konkursi korras ka juhatuse liige - finantsdirektor.
Simmermann jäeti kõrvale
Praeguseks räägivad valdkonnas tegutsevad inimesed, et Asmanni ei ole just tänu tema asjatundmatusele Venemaa transiidiringkondades hästi vastu võetud ning see kahjustab otseselt ettevõtte huve olukorras, kus räägitakse vajadusest leida Eesti raudteedele uusi kaubavooge.
Paljudele jäi arusaamatuks, miks juhikonkurssi ei võitnud raudteed läbi ja lõhki tundev Eesti Raudtee endine juht Kaido Simmermann. Seda enam, et ministeerium oli varasemalt julgustanud Simmermanni konkursil kandideerima. Tänaseks igatahes ootab Eesti taaskord ühte talenti koju, kuna Simmermann aitab üles ehitada hoopis Läti Raudteed ning tegutseb vähesemal määral ka Sillamäe Sadamas.
Eesti Raudtee töötajad kogusid Simmermanni toetuseks sadu toetusallkirju, mis saadeti majandusminister Juhan Partsile. Allkirjadest ei olnud aga midagi kasu, sest ministeeriumil olid ettevõttega teised plaanid. Kas allkirjad olid seejuures aluseks edasisteks koondamiseks – ei tahaks keegi muidugi uskuda.
Varsti pärast ettevõtte lõplikku jagunemist ja uue juhtkonna paikapanekut algasidki koondamised. Eelmise aasta septembris asusid AS-i Eesti Raudtee nõukogu esimehe, IRL-i taustaga Taavi Madiberki nõudmisel tööle kaks uut "uuele võimule" lojaalset siseauditi osakonna töötajat.
Siseauditi osakond allub ühe endise töötaja sõnul otseselt nõukogule ning selle kaudu hakkas Madiberk realiseerima väidetavalt kusagilt kõrgemalt poolt saadud juhiseid.
Isegi Asmanni ennast on kuuldud mitteametlikult väitvat, et tegelikult käib ettevõtte juhtimine üle tema pea. See seletaks muuhulgas ka asjaolu, miks ettevõtte juhina taheti näha just Asmanni.
Sõbrapäeval koondamisteade
Siseauditi osakonna toel - otsides vigu ja tehes kogu olemasolevat süsteemi maha - hakati endise töötaja sõnul läbi viima "puhastust" mittesoovitavatest inimestest, kes olid küll väga head spetsialistid, kuid ilmselt eelmisele juhtkonnale lojaalsed või sellega liiga heas läbisaamises.
Lisaks siseauditi osakonna töötajatele lahkusid ettevõttest personalijuht, avalike suhete juht, peajurist, turvajuht, kaks juhtkonna nõunikku ja nii mõnedki teised tippspetsialistid. Käesoleva aasta sõbrapäeval ulatati koondamisteade umbes 30 töötajale, kellest paljude tööülesanded olid seotud ohutuse tagamisega raudteel. Koondatutele teatati, et järgmine päev jääb nende viimaseks tööpäevaks ettevõttes.
Eesti Raudtee räägib pidevalt vajadusest kulusid kokku hoida, kuid tegelikkuses on kokkuhoiu jutt endise töötaja sõnul sobiv fassaadiks, mille taga ebasoovitavatest inimestest vabaneda. Kuidas muidu seletada asjaolu, et ametisse võetud nn lojaalsed töötajad saavad ettevõtte poolt ametiautosid ja teisi hüvesid, mida varasemalt nii heldelt ei jagatud. Pidevast kokkuhoiuretoorikast hoolimata pole piiratud ka nelja juhatuse liikme hüvesid. Ühekordse suure kulu tekitavad ettevõttele koondamistasud.
Lahkuvad Simmermanni "võitluskaaslased"?
Eesti Raudtee endine juht Kaido Simmarmann tõdes Delfile, et on ettevõtte koondamistest-lahti laskmistest kuulnud. Kummalisel kombel kadunud just need töötajad, kes kõik Simmermanniga külg-külje kõrval töötasid.
„Nendest, kes on koondatud, on näha küll, et tegemist on inimestega, kellega mina lähemalt koos töötasin,“ sõnas ta. „Kõik olid spetsialistid ja kõik olid need, kellega me iga päev tööd tegime ja neid on nüüd järele jäänud suhteliselt vähe.“
Simmermanni sõnul on kõige suurem kahju sellest, et ettevõttest lahkub kompetents. Puuduv kompetents võib tema sõnul olla aga põhjuseks, miks jagunenud ettevõtete – Eesti Raudtee ning EVR Cargo – koostöö omavahel praegu ei suju.
Kokkuvõttes on tekib küsimus, kas ettevõte ei sae koondamistega oksa, millel ise istub. Kompetentsi vähenemine on tõsine oht ettevõtte konkurentsivõimele.
JUHTIMISE KULUD SUURENESID:
Eesti Raudtee jagunemise järel on ettevõtte juhtimiskulud suurenenud. Kui palju täpselt, ei ole ettevõte ega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soostunud välja tooma. Kui arvestada näiteks, et Kaido Simmermanni palk oli kogu kontserni juhtides koos lisatasudega 9700 eurot, siis Ahti Asmann teenib poole väiksema ettevõtte juhtimise eest 8800 eurot ning alates sellest sügisest 9680 eurot kuus. EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe saab kontserni nö teise poole juhtimise eest 6500 eurot kuus.
Niisiis pelgalt juhatuse esimeeste tasud on suurenenud 6480 euro võrra kuus, kokku 77 760 eurot aastas. Tööandja kulu koos kõigi maksudega suurenes üle 100 000 euro aastas.
Kui Eesti Raudtee juhatuses oli kaks juhatuse liiget, siis praegu on ettevõtte (endine EVR Infra) juhatuses neli ning EVR Cargo juhatuses kolm juhatuse liiget.
Eesti Raudtee nõukogu esimehe Taavi Madiberki kommentaar (lisatud 17.05. kell 16.15):
Tänane Delfis ilmunud Eesti Raudteega seonduv lugu kubiseb valeinfost ja ekslikest väidetest.
Mis puudutab koondamist, siis on see kahjuks paratamatu olukorras, kus kaubamahud ning seega ka infrastruktuuri tulud langevad.
2011. aastal veeti raudteel 30,5 miljonit tonni kaupa, käesoleval aasta trend näitab pea 30%-ist kaubakoguste mahu langust. Kaubamahu langus mõjutab negatiivselt kogu raudteesektorit, eelmisel aastal otsustas riigile kuuluv kaubavedaja EVR Cargo ligemale saja inimese koondamise. Sel aastal on Eesti Raudtee koondanud 53 inimest. Koondamised on viidud läbi tihedas koostöös ametühinguga. 2013 aastal koondatute seal pole mitte ühtegi raudteeala tippspetsialisti.
Meie eesmärk on kulude vähendamine, et tänase tulubaasi juures oleks võimalik tagada kvaliteetne reisijatevedu ning kaubaveo läbilaskevõime. Koondamisel ega ka uute töötajate valikul ei ole mitte midagi pistmist lojaalsusega.
Mis puudutab juhatuse esimehe valikut, siis otsisime Eesti Raudteele parimat juhti, mitte parimat raudtee eksperti. Need on kaks iseasja.
Niivõrd olulise ettevõtte juhi valiku protsess ei saagi olla lihtne ning otsuseid ei tehta kiirustades. Meenutan, et nii Eesti Raudtee kui ka EVR Cargo juhi konkurss ei andnud piisavalt tugevat kandidaat ning otsustati sihtotsingu kasuks. Eesti Raudtee nõukogu sai uue juhi paika 2012. aasta septembri alguses, EVR Cargo puhul läks sellega oktoobri lõpuni.
Kaido Simmermanni mittejätkamise kohta saab öelda peamiselt seda, et Eesti Raudtee juhi amet pole eluaegne. Konkurssi eesmärk ei olnud kinnitada Simmermanni jätkamine, vaid ettevõttele parima juhi valik. Valiku käigus ei saanud ka silma kinni pigistada eelnevate töötulemuste osas.
Kuigi ei tahaks enam vanu asju üles kaevata, siis antud kontekstis pean vajalikuks siiski lisada, et vana juhatuse tööd pole põhjust kahjuks ülistada.
Kui tuua esile üks kaalukas probleem, siis oli selleks Läti tütarühingus toimunud suurvargus, millega seoses viitas välisaudiitor selgelt Eesti Raudtee juhatuse poolsele hoolsuskohustuse rikkumisele.
Mis puudutab siseaudiitori väljavahetamist, siis minu kui nõukogu esimehe jaoks oli see prioriteetseks tegevuseks, eriti olukorras, kus varasemalt oli aset leidnud ettevõttele suuremahulist majanduslikku kahju põhjustanud rikkumisi.
Eelnevalt allus siseaudititi juht otse juhatusele. Juhatus kelle tööd oleks siseaudit pidanud kontrollima määras palgatingimused ja preemiad. Tegemist oli klassikalise huvide konfliktiga, mida on kohustus vältida iga ettevõtte nõukogul, iseäranis riigiettevõtte nõukogul. Eelmine siseauditi juht oli pikalt raudteeorganisatsioonis töötanud ja nägin selgeid probleeme seoses objektiivsusega, Eesti Raudtee mastaabiga ettevõttes võivad sellised riskid realiseeruda ulatuslikuks majanduslikuks kahjus. Seega oli siseauditi osas vajalik tõsta kompetentsi ning tagada objektiivsus. Tänases Eesti Raudtee audiitorid on oma ala absoluutsed tipud, kes eelnevalt töötasid maailma juhtivas audiitorfirmas Ernst&Young. Lisaks siseauditi tugevdamisele otsustasime ka tugevdada ka auditi komiteed oma ala professionaalidega, kuhu kaasati teiste hulgas ka näiteks Swedbank endine siseaudiitor Kuldar Ojang.
